Väljaande teatel ostavad droonitehnoloogiat sageli kolmandad osapooled ja seejärel saadetakse see Hiinast Ukrainas kasutamiseks teele. Mõned kommertsdroonid saabuvad eesliinile Venemaa edasimüüjatelt, kes saavad need Hiinas Shenzhenis asuva Da-Jiang Innovations Science & Technology Co. ehk tolliandmete kohaselt DJI käest, samas kui osa droone tarnitakse Araabia Ühendemiraatide kaudu.

Pentagon muretseb, et need droonid aitavad kaasa Venemaa sõjalistele eesmärkidele, aga aitavad lisaks koguda Hiinal lahinguväljalt olulisi luureandmeid, parandades nii nende sõjalist võimekust.

"Kui DJI ja Hiina jälgivad droonide kasutamist lahingukeskkonnas, siis nad koguvad lihtsalt andmeid," rääkis USA kõrge luureametnik. "Nad näevad taktikat, tehnikaid ja protseduure."

See teadmine antakse allika sõnul edasi Hiina Rahvavabastusarmeele, kes sellest õppida saab.

Pentagonile on Hiina mehitamata kvadrokpterid ehk nelja tiivikuga väiksed helikopterid muret teinud juba sõja algusest peale. Droonid, mida kasutatakse nii tsiviil- kui ka sõjalistel eesmärkidel, ostavad sageli kolmandad osapooled ja saadetakse teele Hiinast.

DJI tegi avalduse, kus teatas, et on vastu tsiviildroonide kasutamisele lahinguväljal ning peatas oma tegevuse Venemaal ja Ukrainas juba mullu aprillis.

"Kuna DJI tooted on tarbeelektroonika, saab neid siiski osta e-poodidest ja paljudes riikides asuvatest kauplustest," teatas ettevõte. "Me ei saa takistada kasutajatel või organisatsioonidel neid muudest riikidest või piirkondadest peale Venemaa ja Ukraina osta ning seejärel Venemaale ja Ukrainale üle anda või kinkida."

Wall Street Journal vaatles nii ekspordiandmeid kui ka kümneid videoid ja pilte, kust on näha Ukrainas DJI droone kasutavaid Vene hävitajaid. Juunis postitatud videos ütles rühm venemeelseid vabatahtlikke Lõuna-Ukrainas, et nad saavad Araabia Ühendemiraatidelt "kangelaslikke süstikuid", mille all peeti silmas kõnealuseid droone, ning nende eest makstakse sanktsioneeritud Sberbanki kaudu. Pank komnmentaaripalvele ei vastanud.

Hiina saatkond Washingtonis viitas teemat kommenteerides oma välisministeeriumi seisukohale Ukraina sõja osas, et on tarvis pidada läbirääkimisi. Venemaa kaitse- ega välisministeeriumist pole WSJ kommentaaripalvele vastust veel saanud.