"Selle kindlustamiseks, et lääs oleks üksmeelselt Ukraina taga, on Ukrainal aeg-ajalt vaja teatud sõjalist edu, tulemusi, mida saab silmaga mõõta ehk teatud territooriume," rääkis Kannik esmaspäeval "Vikerhommikus".

Tema hinnangul oli Ukrainal palju kasu sellest, et nad eelmisel sügisel suutsid vabastada arvestatava osa Harkivi oblastist ja Hersoni linna Dnipro jõe läänekalda.

"See näitas, et Ukraina on suuteline territooriume vabastama ja ma arvan, et Ukrainal on nüüd järgmise nelja kuni kuue kuu jooksul vajalik sarnane edu, et Lääne toetus säiliks. Kui rindejoon hangub, siis ma arvan, et need trendid eelkõige Euroopa suurtes pealinnades, aga teatud määral ka Washingtonis süvenevad, kus hakatakse mõtlema sellele, et äkki on siiski mõistlik mingi vaherahu sõlmida," ütles Kannik.

Kannik rääkis, et praeguseks on enamik lääne riigijuhte aru saanud, et Venemaale ei saa järele anda.  "See ei ole nii suur probleem, nagu me kohati tunnetame. Aga nende arusaam sellest, mis võiks olla mõistlik piir, kus faasis seda [sõda] lõpetada, on kohati meist erinev," tõdes ta.

Sellist selget arusaamist, et Ukraina peab jõudma oma 1991. aastal tunnustatud piirideni, kindlasti paljudes pealinnades ei ole, aga samas saadakse ka sellest aru, et täna lihtsalt seisma jääda ja vaherahu teha ei ole Ukraina jaoks vastuvõetav, märkis Kannik.

Kui praeguses olukorras vaherahu sõlmida, siis see tähendaks ju seda, et Putin on selles sõjas siiski võitnud – ta on saanud lisaterritooriumi oma kontrolli alla ja vaherahu sõlmimine tooks üheselt kaasa selle, et mõne aja möödudes prooviks Venemaa jälle, kommenteeris Kannik. Uus rünnak võiks tulla kas Ukrainas, et viia ellu need eesmärgid, mis nüüd ei õnnestunud saavutada või ka kusagil mujal, lisas ta.

Eesti praegu kartma ei pea

Kannik vastas ka küsimusele, kas Eesti peaks kartma 24. veebruaril Venemaa rünnakut ning ta leidis, et eestlased muretsema ei pea.

"24. veebruaril ootab meid ees vabariigi aastapäev koos sellega kaasnevate sündmustega ehk varahommikune lipu heiskamine Pika Hermanni vardasse, kaitseväe paraad, jumalateenistus, õhtul presidendi vastuvõtt," rääkis Kannik. "Meil siin küll ei ole 24. veebruaril põhjust millegi pärast muretseda. Kuid on kurb, et see tähtpäev on nüüd omandanud meie jaoks hoopis teise tähenduse, et see jääb veel pikaks ajaks."

Kanniku hinnangul ei ole Venemaal praegu teise rinde avamiseks jõudu. "Ja see kestab ikkagi vähemalt mõned aastad veel, kus ta teise rinde avamiseks jõudu ei ole. Aga kahjuks on muidugi selge, et kui see sõda ükskord lõpeb ja sõltumata sellest, mis tulemusega lõpeb, on tõenäolisem see variant, et Venemaa jääb agressiivseks riigiks ja hakkab tulevikus ikkagi oma naabrite närvidel mängima," lisas ta.

"[Aga] Mingit laadi rünnakuid nad planeerivad kogu aeg. Kasvõi seesama uudis, mis tuli siin eelmisel nädalal, et venelased on proovinud korraldada riigipööret Moldovas, näitab seda, et ega nad käed rüpes ei oota paremaid aegu enda jaoks," ütles Kannik.

"Mis Ukrainas võib juhtuda, on keerulisem hinnata. Paljud prognoosivad, et venelased võtavad sel päeval jälle ette massiivsema raketirünnaku, et lihtsalt ukrainlastele täiendavat valu tekitada ja võib-olla ka teatud infrastruktuuri suuta tabada. Aga viimased venelaste raketirünnakud näitavad seda, et rakettide arv, mida nad kasutavad nendes rünnakutes, on vähenenud. Pigem ma isegi kõhklen, kas väga massiivset raketirünnakut sel päeval tuleb," lisas Kannik.