Moldova valitsuse hoone ees müüvad inimesed kevade sümboliks peetavaid martisore. Püsti on pandud lõbustuspark, väidetavalt selleks, et rahvakogunemistele mitte ruumi jätta. Moldova võimud räägivad katsetest läänelikku kurssi selles majas kõigutada.

Moldova siseminister Ana Revenco ütles, et riik on näinud mitmesuguste ohtude plahvatuslikku kasvu alates sõja algusest. "On olnud katseid riiki destabiliseerida, katseid muuta demokraatlikku kurssi maalt pagenud oligarhide poolt, keda toetavad Venemaa huvigrupid. Need katsed on lõppenud neile edutult tänu õiguskaitse- ja julgeolekuasutuste heale tööle. Sel aastal näeme me aga nende tegevuste taasalustamist uute elementidega nagu must propaganda ja katsetega tuua sisse toetusgruppe välismaalt," rääkis Revenco.

Pühapäeval toimunud valitsusvastane meeleavaldus pealinnas Chisinaus läks rahulikult. Meeleavalduse korraldas Kremli seostega Sor partei, kuhu kuuluv parlamendiliige Marina Tauber näeb Moldova tulevikku koostöös nii lääne kui ka idaga. "Välisilm" küsis, kas Venemaa genotsiidisõda teda ei häiri.

"Meie keskendume Moldovale, me püüame mitte kommenteerida ühe või teise riigi tegusid, et jääda kõigi suhtes väga diplomaatiliseks. See on meie riigi ja meie kodanike huvides," ütles Tauber vastuseks.

Meeleavaldusele tulnud inimesed räägivad, et hinnatõus ei võimalda neil enam ära elada. Inflatsioon on käinud ära 35 protsendi lähedal ja seda, et elu Euroopa ühes vaeseimas riigis on praegu tõepoolest raske, kuuleb kõikjal linnas.

Õunakaupmees Anatoli ütleb, et maksab kodus üksnes gaasi eest ligi 130 eurot kuus, keskmine palk on statistika järgi 500 eurot. Paljudele jääb see kättesaamatuks ja osal inimestest ületavad kommunaalkulud juba sissetulekuid. Nii katavad Chisinau tänavaid improviseeritud turud, kus sageli häda sunnil kodune vara on müüki pandud ja pahameelt valitsuse vastu palju.

Chisinau tänavatel liikuvate inimeste seast leiab nii Putini toetajaid kui ka neid, kes nimetavad teda fašistiks. Siiski näevad paljud kohalikud elanikud riigi tulevikku Euroopa Liidus.

Sellele, mis toimub moldovolase peas, on Venemaa jätnud sügava jälje. Elu käib paralleelselt rumeenia ja vene keeles, suurem osa kirikust allub Moskvale, takso on Yandex ja idast on tulnud massiliselt propagandat.

"Venemaa ei ole Moldovast kunagi lahkunud viimase 30 aasta jooksul või alates Nõukogude Liidu kokkuvarisemisest. Venemaa haaras Moldovas kohe territooriumi, korraldas separatismi, võttis osa territooriumist oma kontrolli alla, jättis oma armee separatistlikku piirkonda, jättis suurima armeelao Moldovasse ilma võimaluste seda kontrollida ja hoidis oma kontrolli all paljusid poliitikuid ja terveid parteisid," rääkis ajalehe Ziarul de Garda peatoimetaja Alina Radu.

Poliitikakommentaator ja ajaloolane Anatol Taranu ütles, et Moldova rahvuslik identiteet on läbi teinud väga suuri muutusi Vene tsaaririigi ja nõukogude poliitika tagajärjel.

"Nõukogude propaganda kasvatas moldovalasi nii, et me ei ole osa Rumeenia maailmast. Tuleb kaugeneda sellest Venemaa imperialistlikust poliitikast, kui see meil õnnestub, siis taastame me oma rahva ajaloolise terviklikkuse ja lahendame suure osa oma probleemidest. Meie tulevik on koju naasmine," rääkis ta.

Euroopa arenguteel on Moldovas praegu siiski veidi suurem toetus ja demokraatia elujõudu näitab seegi, et väikseid Euroopa-usku parteisid tekib üha juurde ning kriitikat valitsusele kuuleb neiltki.

CUB partei esimees Igor Munteanu praegune valitsus räägib liiga palju ja teeb liiga vähe. "Kahjuks praegune valitsus, mis saab läänest kõvasti kiita, teevad vähe majanduse arendamiseks ja minimaalsete sotsiaalsete tingimuste tagamiseks inimestele. Sellepärast on inimesed õnnetud," sõnas Munteanu.

Euroopa Liidu väljavaade on Moldovale arenguks ülioluline ja võib-olla on just Venemaa vallutussõda avanud selleks ajaakna. Näiteks gaasisõltuvusest on Moldova välja rabelemas, olgugi et kalli hinnaga.

Moldova mõttekoja IPRE direktor Iulian Groza nimetas seda väga oluliseks arenguks. "Moldova sõltus 99 protsendiliselt Gazpromist, aga sel aastal vähemalt Moldova parem kallas on lõpetanud Gazpromi gaasi kasutamise ja kasutab gaasi, mida Moldova suutis turult osta ja hoiustada Rumeenias ning Ukrainas. Praegu me kasutame seda gaasi," ütles Groza.