Moldova president rääkis julgeolekuohust. Kuivõrd tõsiseks teie seda peate ja kuivõrd te näete Venemaa ohtu ja mõju Moldovas?

Moldova asub suure sõja piiril. Lisaks sellele räägivad mõned Vene kindralid vajadusest, et Vene armee, agressor Ukrainas tuleks Moldova piirile. Kui Venemaa lubas endale rünnata sellise riigi suveräänsust nagu Ukraina, siis selline väike maa väikse ja erilise tähenduseta armeega on tõelises ohus. Seega igasugused hoiatused Chisinaust, et siinset olukorda püütakse destabiliseerida, nõuavad kahtlemata tähelepanu.

President Maia Sandu rääkis hoiatustest, mis pärinesid Ukraina eriteenistustelt ja osalt president Zelenskilt, et Venemaa püüab destabiliseerida Moldova sisemist olukorda. Võttes arvesse, et Moldovas on tugevalt venemeelne partei, meil on parteid, kes ei järgi niipalju riigisisese poliitika nõudmisi, kuivõrd viivad ellu Venemaa huvisid, siis on selline hoiatus enam kui aktuaalne. Moldova ühiskonnas võeti seda hoiatust väga tõsiselt. Uuel valitsusel lasub kohustus kõrvaldada puudused riikliku julgeoleku tagamisel ja tõsta selle taset.

Tundub, et Moldova elanikud ei ole aastate jooksul selgelt valinud, kas nad näevad oma tulevikku Euroopas või koos Venemaaga. Miks see nii on ja kas sõda on seda muutnud?

Sellepärast, et me erineme näiteks Eesti ühiskonnast. Eestis on olemas ühiskondlik konsensus, kuhu peab riik liikuma ja milline tsivilisatsiooniline siht arengul on. Moldova ühiskonnas seda kahjuks ei ole. Moldova ühiskond on sügavalt lõhestunud. See on ühiskond, kus on väga tugevad venemeelsed meeleolud. See asjaolu on kahtlemata põhjus, miks Moldova ühiskond on silmitsi nii suurte raskustega.

Tegemist on Euroopa ühe vaeseima riigiga. Meil puudub ühtsus tsivilisatsioonilises valikus. Seda kasutavad ära meie vaenlased piiri taga, esmajärjekorras Moskva. Kui Putin räägib vajadusest taastada ajalooline Venemaa, aga Moldova oli osa kunagisest Vene impeeriumist, siis see tähendab, et Venemaal on meile pretensioone ja nad tahavad lülitada meid oma Vene maailma. Aga tegelikkuses me ei ole osa Vene maailmast. Moldova põliselanikud on valdavalt rumeenlased. Need on inimesed, kes kuuluvad Rumeenia maailma, mitte Vene omasse. Seetõttu loomulikult püüavad paljud inimesed siin riigis taastada rahvuslikku ühtsust, mille kunagi lõhkus Vene impeerium.

Me tahame naasta koju. Kahjuks ei jaga seda soovi veel kõik Moldova kodanikud. Kui me räägime Moldova liitumisest Euroopa Liiduga, siis see tähendab ajaloolise õigluse taastamist ja naasmist ajaloolisele kodumaale Rumeeniasse. See on Moldova jaoks suur probleem ja siiani on see lahendamata. Sellest tulenevad paljud probleemid, millega me silmitsi oleme. Aga ma arvan, et lõpuks meie eurointegratsiooni eesmärk täitub. Kõige kiirem tee selleks on naasmine koju ehk Rumeeniasse.

Kui me liituksime Rumeeniaga, siis me taastaksime rahvusliku ühtsuse, mille hävitas Molotovi-Ribbentropi pakt, mille ohver oli ka Eesti. Moldova ja Rumeenia on ainsad Euroopa osad, kus ei ole kaotatud Molotovi-Ribbentropi pakti järelmid. Kui see juhtub, siis saab taastatud rahvuslik ühtsus ja Moldovast saab loomulikul moel Euroopa Liidu osa.

Nii et te arvate, et Moldova võiks ühineda Rumeeniaga?

Ma arvan, et Moldova ühinemine Rumeeniaga oleks kõige meeldivam tee Moldova eurointegratsiooniks. See tähendaks ajaloolise õigluse jalule seadmist. See tähendaks kaugenemist võõrvallutusest ja meie koloniaalminevikust. Ja lõpuks tooks see head kõigile selle maa elanikele.

Moldova erineb näiteks Eestist selle poolest, et meie rahvuslik identiteet on läbi teinud väga suuri muutusi Vene tsaaririigi ja nõukogude poliitika tagajärjel. Nõukogude propaganda kasvatas moldovlasi nii, et me ei ole osa Rumeenia maailmast. Seejuures on osa kunagisest Moldovast praegu Rumeenia. Aga see osa Moldovast, Bessaraabia osutus lahtirebituks oma rahvuslikust emamaast tsaristliku poliitika tõttu. Tuleb kaugeneda sellest Venemaa imperialistlikust poliitikast. Kui see meil õnnestub, siis taastame me oma rahva ajaloolise terviklikkuse ja lahendame suure osa oma probleemidest. Meie tulevik on koju naasmine, oma rahvusriiki.

Kas see sõda on inimeste suhtumisi kuidagi muutnud, näiteks rohkem Euroopa-meelsemaks või mitte?

Jah, muidugi, see sõda on mänginud ja mängib veelgi tähtsamat rolli rumeenlaste-moldovlaste rahvusliku eneseteadvuse kujunemisel. Nõukogude aja 60 aasta jooksul räägiti, et Moskvast tuleb valgus ja kõik hüved ja nii edasi. Nüüd selgub, et Moskva on imperialistliku revanši allikas ja Moskva on seotud inimeste tohutute kannatustega.

Praegu ei kaitse Moldovat mitte neutraalne staatus ega iseseisva riigi staatus, meid kaitseb geograafia ja Ukraina ning Ukraina rahva kangelaslik võitlus oma iseseisvuse ja vabaduse eest. Seepärast on meie jaoks äärmiselt oluline, et Moldova võtaks selge positsiooni Ukraina sõja osas. Praegune president ja enamus Moldova rahvast toetab Ukrainat ja me oleme solidaarsed Ukraina rahvaga. Aga Moldova ühiskonnas on ka sellised poliitilised jõud, kes toetavad Venemaad, kuigi nad on praegu üsna keerukas olukorras, nad ei saa sellest avatult rääkida. Tegelikkuses viivad nad aga ellu Moskvat toetavat poliitikat.

Me räägime praegu Stefan Suure monumendi juures. Miks ta on moldovlastele tähtis? Talle pannakse praegugi lilli.

Igal rahval on oma ajalooline müüt, mille ümber rahvas koondub. Stefan Suur on meie ajalugu. Ta on meie ajaloo suurim kuningas. Ta on inimene, kes tegi Moldova tuntuks kogu Euroopas. See on valitseja, kes seisis vastu osmanite vallutusele, Stefan Suur lõi Moldova feodaalriigi. Nii et meie jaoks on ta muidugi ajalooline sümbol, kelle ümber me koondume.

Probleem on aga selles, et Stefan Suur siin räägib sellest, et me kuulume Rumeenia maailma. Stefan Suure haud ei ole siin. See on seal teises Moldova osas, mis asub Rumeenias. Kui me tõepoolest austame suure valitseja mälestust, siis on meil vaja sinna naasta, sinna, kus on meie ajaloolised pealinnad Iasi ja Suceava, me peame tagasi minema selle Moldova juurde, mis oli aluseks Rumeeniale ja Rumeenia on meie suur ajalooline riik.