Moldova on küll üks Euroopa vaesemaid maid, aga on sellegipoolest kiirete sammudega digimaailma astunud. See tähendab nii uusi võimalusi kui ka ohte.

E-riigi Akadeemia esindaja Epp Maaten aitab Euroopa Liidu projektiga Moldovat küberruumis tugevamaks muuta.

"Praegune projekt ongi, kuidas aidata Moldoval ehitada endale tõhusat valitsemissüsteemi, et juhtida paremini neid protsesse, kuidas üldse riiki kaitsta küberruumis ja teiseks ka õpetada ja toetada neid tehniliselt, et neil tekiks see võimekus," selgitas Maaten.

Sõja ajal on Moldova tundnud mitmesuguse surve tugevnemist, küberruum ei ole erand.

"Suvel näiteks kasutati just sellist hübriidset meetodit, et e-kirjadega anti teada, et siin ja seal on pommid ehk väga ebastabiilse õhustiku tekitamine õnnestus väga hästi. Samuti olid augustis enneolematult suured ründed riigiasutustele ja niinimetatud teenusetõkkeründed," rääkis Maaten.

Kui Maaten juhib riigi tsiviilstruktuuride tugevdamise projekti, siis Euroopa Rahurahastu küberturbe projekt on suunatud militaarstruktuuridele ja seda juhib Merle Maigre samuti e-riigi akadeemiast.

"Selle projekti raames hangime Moldova kaitseväele erinevat küberturbe varustust, tarkvara ja riistvara ning pakume küberturbe koolitusi ja õppusi," selgitas Maigre.

Moldoval on huvi selles vallas just Eestiga koostööd teha.

"Eesti on tuntud oma tugevuse poolest sel alal, nii et küberturvalisus, küberkuritegude uurimine, protsesside digitaliseerimine ja meie valitsuse efektiivsemaks muutmine on see, mida me tahame arendada koos Eestiga," ütles Moldova siseminister Ana Revenco.

Nii vaatab Moldova Eesti poole ka oma e-hääletuse süsteemi kavandades.

Euroopa Rahurahastust ostetakse Moldovale kokku 40 miljoni euro eest ka mitmesugust sõjalist varustust nagu soomustehnika ja sidevarustus, sedagi koordineerib Eesti ehk meie Kaitseinvesteeringute Keskus.