Tundub, et Moldova on pikalt olnud ida ja lääne vahel ja ei ole oma teed valinud. Kas see nüüd on muutunud? Võib-olla ka sõja tõttu?

Venemaa ei ole Moldovast kunagi lahkunud viimase 30 aasta jooksul või alates Nõukogude Liidu kokkuvarisemisest. Venemaa haaras Moldovas kohe territooriumi, korraldas separatismi, võttis osa territooriumist oma kontrolli alla, jättis oma armee separatistlikku piirkonda, jättis suurima armeelao Moldovasse ilma võimaluste seda kontrollida ja hoidis oma kontrolli all paljusid poliitikuid ja terveid parteisid. Nii et me ei saa öelda, et Moldova oleks olnud kahevahel.

Mina pakun, et inimesed valiksid parema elu ja kõikide standardite järgi on Euroopa Liidus alati olnud parem elu, paremad avalikud teenused, paremad teed, paremad tööd, paremad palgad, paremad tingimused, et olla laps, naine, puudega inimene või lihtsalt inimene. Venemaal pole kunagi olnud paremaid tingimusi, et töötada või elada paremat elu. Inimesed Venemaal lihtsalt elavad vähem kui inimesed Euroopa Liidus.

Ma olen kindel, et igaüks tahab elada pikemat ja paremat elu, mitte lühemat ja halvemat. Aga valeinfo levitamise tõttu, poliitilise kontrolli tõttu mõnede poliitikute üle ja Vene propaganda tõttu, mida on tulnud tohututes kogustes televisioonist, ajalehtedest ja veebilehtedelt, on inimesed olnud valesti informeeritud ja sellised inimesed on võinud arvata, et Euroopa on halb ja lääs halb. Moldova on teel parema elu poole, kui kõikide elanikeni jõuavad head infoallikad ja kui valitsus töötab Moldova inimeste heaks, mitte Venemaa huvides.

Nii et küsimus ei ole Moldova rahva identiteedis, nemad tahaksid liikuda Euroopa teel, aga probleem on olnud propagandas?

See, mida me näeme, on see, et noorem põlvkond on Euroopa-meelne, sest nad leiavad kergemini infot ja paljud neist õpivad või töötavad Euroopas või on neil seal sugulasi ja sõpru. Mõned vanemad inimesed või piirkonnad, kes räägivad põhiliselt vene keeles ja kelle infoallikad on venekeelsed, seisavad vastu eurointegratsioonile ja Euroopa plaanidele. See kõneleb sellest, kust sa saad oma info ja kui hästi sa kahte süsteemi tead.

President rääkis julgeolekumuredest. Kas te tunnete midagi eriti rahutuks tegevat praegu või mitte?

Olles ajakirjanik, kes on kajastanud Moldova poliitikat 30 aastat, siis ma tunnen ärevust, sest sõda käib lähedal. Ma mäletan detsembrit 2021, kui me keegi ei arvanud, et sõda algab, me pidasime seda võimatuks, et keegi alustaks sellist verist sõda Euroopas praegu. Nüüd on see juba aasta aega kestnud. Ja me oleme näinud, et mõned Vene raketid on lennanud üle Moldova ja Vene poliitikud ei anna selle kohta mingit infot ega püüa seda peatada. See on ohtlik.

Kõik, mida Venemaa soovib, on ohtlik naaberriikidele ja see on ohtlik Moldovale, sest me oleme väike riik ja, vabandust, aga me oleme vaene riik ja me teame, et meil ei ole sõjalist võimekust, et sellises sõjas võidelda. Venemaal on sõjaväelased Transnistrias ja kõik võivad Transnistriast siia vabalt liikuda, nad võivad tulla Chisinausse ja ükskõik kuhu mujale ükskõik millega kotis, autos või taskutes. Ma olen tõesti mures, et kui keegi tahab teha halba, siis võib ta seda võimalust kasutada.

Te ütlesite, et Moldova on vaene maa. Kuidas inimesed hakkama saavad sõja ajal ja kõrge inflatsiooniga?

Me oleme harjunud olema vaesed. Moldova on 30-aastane ja me ei ole kunagi olnud eriti arenenud finantsiliselt ega majanduslikult ja see on taas kord Venemaa kontrolli pärast piirkonna üle. Venemaa otsustas, millal nad meile gaasi annavad ja millise hinnaga, Venemaa tegeles väljapressimisega, et kui me gaasi ei osta, siis nad teevad meile midagi halba, Venemaa otsustas, millal nad ostavad meie õunu või viinamarju või veine või köögivilju, ja siis nad otsustasid, et nad ei taha neid enam, sest neile ei meeldi Moldova Euroopa-meelne valik. Nii et Moldova ei ole tegelikult saanud kõikide nende aastate jooksul areneda, sest kogu aeg on tulnud vaadata, mida Venemaa ütleb.

Nii ei saa areneda, sest mitte keegi Venemaal ei soovi näha arenenud Moldovat, nad tahavad, et me oleksime vaesed ja valesti informeeritud, sest parim viis rahvast kontrollida on siis, kui nad on vaesed ja lollid.

Viimastel aastatel Moldova püüdis arendada mõningaid projekte. Lõpuks on Moldova veinid igal pool, Euroopas ja USA-s, Moldova puuviljad lähevad sinna. Aga kahjuks ei ole Moldovas turismi, meil ei ole mägesid ega merd ega suuri kõrgtehnoloogilisi ettevõtteid või vabrikuid. Sellel rahval ei ole praegu erilist võimekust areneda finantsiliselt ja majanduslikult, selleks on vaja teha palju reforme. Neis oludes on moldovlastel olnud kaks valikut, kas minna välismaale tööle või jääda siia ja ehitada seda maad üles vähehaaval.

Ma tean paljusid inimesi, kes on hakkama saanud väikeste asjadega. Inimesed kasvatavad oma puuvilju ja köögivilju, nad kütavad oma maju oma puudega ja tarbivad nii vähe kui võimalik, et ellu jääda. Aga ei ole võimalik areneda, olles pidevalt ellujäämisrežiimil. Tuleb edasi liikuda järgmisele tasemele. Ma olen kindel, et kui meil on rahu, siis me leiame võimaluse arenemiseks.

Võib öelda, et Venemaa on ka selles süüdi oma mõjusfääri hoidmisega siin, mis on peletanud eemale majandustegevust.

Jah, kõigepealt hoidis Venemaa oma kontrolli all Transnistria piirkonda ja see on ühtlasi maariba, kus asusid kõik Moldova tehased, need jäid nende kontrolli alla. Lisaks hakkas Venemaa kontrollima veini, puuviljade ja köögiviljade eksporti. Ja mis siis alles jääb? Ja ostes autosid ja kütust, kontrollis Venemaa samuti hindasid. Me olime kontrolli all ja ei saanud selle vastu võidelda, sest ka meie poliitikud olid Venemaa kontrolli all.

Kas kirik on ka oluline, see on vene õigeusu kirik?

See on väga oluline. Raskustes inimesed otsivad midagi, millesse uskuda ja statistika järgi inimesed endiselt usaldavad kirikut. Uurivate ajakirjanikena oleme me kirjutanud palju lugusid korruptsioonist venemeelses kirikus, aga see ei muutnud palju, sest inimesed peavad ekslikult preestrit jumalaks ja nad ei suuda kriitiliselt analüüsida preestri tegevust.

Kui sõda algas, siis me nägime, kuidas preestrid seda usaldust kuritarvitasid. Pandeemia ajal rääkisid nad, et vaktsiinid ei eksisteeri või ei ole piisavalt efektiivsed või on tehtud selleks, et inimeste mõtteid kontrollida. Nad rääkisid, et ärge kandke maske, sest see on tervisele halb ja et koroonat pole olemas, kuigi inimesed surid iga päev.

Kui sõda algas, siis ütlesid paljud kirikuõpetajad, et sõda on õige, Putinil on õigus ja me peame tema eest paluma, sest inimeste tapmine on hea asi. Nii et me oleme väga kurvad sellepärast. Vaja on suuri reforme ja me peame küsima preestritelt, milline on suhe jumalaga, kui nad samal ajal teevad sõjapropagandat.