Riik plaanib CO2 kvooditasudest koguda tänavu üle 400 miljoni euro
Riigieelarve strateegia (RES) prognoosi kohaselt peaks sel aastal Euroopa Liidu emissioonikaubanduse süsteemi (ETS) raames toimuvast CO2 heitmekvootide müügist laekuma eelarvesse 411,27 miljoni eurot, mida on ligi 80 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal.
Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi raames laekus mullu riigieelarvesse tava-enampakkumistulu 333,25 miljonit eurot, selgub keskkonnaministeeriumi vahendatud andmetest. Lennunduse enampakkumistelt laekus pisut üle 768 000 euro. Seda on kokku kahe miljoni euro võrra rohkem kui rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi põhistsenaariumis eeldatud 331,05 miljonit eurot.
Tänavuseks aastaks kavandatud laekumise kasvu arvutamisel on eeldatud nii kvoodi hinnatõusu kui ka heitkoguste suurenemist. Kui eelmisel aastal pidid heitkaubanduse süsteemis osalevad CO2 õhku paiskajad tasuma keskmiselt 79,2 eurot tonni süsiniku kohta, siis sel aastal on arvestuslikuks keskmiseks hinnaks 90,8 eurot.
Eelmisel aastal pani Eesti riik lubatud heitkoguse ühikute (LHÜ) kauplemise süsteemis enampakkumisel müüki 4,2 miljonit tonni CO2. Sel aastal on läheb enampakkumisele 4,5 miljonit tonni.
Rahandusministeeriumi selgituse kohaselt peab tava-enampakkumise tulust vähemalt 50 protsenti suunama kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmiseks ning lennunduse enampakkumistulust suunatakse 100 protsenti kliimameesmärkide täitmiseks.
Euroopa Liidu eelmise eelarveperioodi (2013-2020) ajal läksid suuremad summad energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes (118,5 miljonit eurot), kliimapoliitika eesmärkide täitmise pilootprojektideks (39,5), alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamiseks transpordis (38,5), Rail Balticu ja muu säästva transpordi projektideks raudtee-ja veetranspordis (30,9).
Praegusel eelarveperioodil plaanitakse suurim summa eraldada energiahinna tõusu leevendusmeetmeks vähemkindlustatud leibkondadele aastatel 2022-2023 (154,2 miljonit), avaliku sektori hoonete energiatõhususe tõstmiseks (110), energiatõhususe ja puhaste tehnoloogiate alase teadus- ja arendustegevuse toetamiseks, sealhulgas vesiniku projektideks (57,2), täiendavate elektrirongide soetamiseks (51,2).
CO2 hind emissioonikaubanduse süsteemis tõusis teisipäeval rekordkõrgele, ületades 100 euro piiri ühe tonni kohta.
Toimetaja: Mait Ots
