Eestis on relvaluba ligikaudu 1300 Venemaa või Valgevene kodanikul ja määratlemata kodakondsusega isikul. Neil on kokku pisut üle 3000 relva. Uute lubade väljastamine lõpetatakse seadusemuudatuste jõustumisel.

Muudatus puudutab ka määratlemata kodakondsusega isikuid, kellele väljastatud relvaload kehtivad kuni loal märgitud kehtivusaja lõpuni. Uusi lube neile välja ei anta.

Siseministeeriumi asekantsler Veiko Kommusaare sõnul tasuks neil inimestel relv esimesel võimalusel maha müüa, mitte oodata seaduse jõustumist. 

"Relva võõrandamisega tasub igal juhul tegelema hakata enne relvaloa kehtivuse lõppu. Pole mõtet oodata viimset päeva. Kui relv müüdud, siis saab ka relvaloast loobuda ning nii jääb ära pinge ja paanika, mis alati ükskõik millise tähtaja kukkudes tekkima kipub. Kui inimene teab, et tema relvaluba kehtib veel näiteks kolm kuud ja uut talle ei anta, siis tasub kohe relva võõrandama asuda. Ei tasu loota, et midagi veel muutub. Ei muutu," ütles Kommusaar.

Edaspidi väljastatakse relvalube ainult Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide kodanikele.

Seadusemuudatusega täiendatakse ka nimekirja relvaluba välistavatest kuritegudest, mille puhul ei saa inimene mitte kunagi relvaluba taotleda. Sellisteks kuritegudeks  on näiteks tapmine, mõrv, tulirelvaga toimepandud kuritegu aga ka riigi julgeolekut ohustavad kuriteod, ütles politsei- ja piirivalveameti ennetuse ja süüteomenetluse büroo politseikapten Anneli Annist.

"Me uurime politseis ka täna väga tähelepanelikult inimese tausta, seda nii relvaloa väljastamisel, aga ka hiljem, selle pikendamise või omamise ajal. Seaduse muutmine annab aga veel selgemad raamid ja suunised, paneb paika need kuriteod, mille puhul on relvaluba alatiseks välistatud. See muudatus on vajalik, et välistada relva sattumine inimeste kätte, kel seda oma varasemate tegude tõttu olla ei tohiks," lausus Annist.

Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul tuleb välistada olukord, kus siin elav ja relvaluba omav võõrriigi kodanik on tulenevalt oma kodakondsusest ja lojaalsuskohustusest sunnitud ning võimeline haarama relva Eesti riigi vastu.

"Praeguses julgeolekuolukorras on see meede vajalik, et ennetavalt maandada igasuguseid riske meie siseturvalisusele ja avalikule korrale. Eesti suhtes vaenulike võõrriikide kodanikel ei saa paraku tänases olukorras olla jätkuvalt õigust omada siin relvaluba ja relva," lausus Läänemets.