Esmaspäeval Selveri toidukauplust tabanud küberrünnak suurt kahju poele ei tekitanud. Kui aga taolise küberrünnaku tõttu peaks mõnele poele varaline kahju tekkima, siis kindlustus seda ei hüvita.

IIZI küberkindlustuse ekspert Helen Evert rääkis, et varakindlustuse puhul on just küberrünnakute tõttu tekkinud varakahju hüvitamine välistatud ning küberkindlustus kehtib infosüsteemide ja andmetega seotud kahjule.

"Siis peab olemagi endal sellisteks kriisideks, kas raha pangaarvel kriisiolukordadeks ja arvestada, et see kahju tuleb ise kanda. See ei ole ainult Eestis sarnane olukord, vaid ka rahvusvahelised turud on juba täpselt sama infot kajastanud ka rahvusvaheliste poliiside osas," sõnas Evert.

Coopi kaupluste IT-direktor Kaspar Hioväin sõnas, et selline turvalisus ongi kaupluste vastutusala.

"Kuna hetkel tegemist on tegelikult ettevõtte justkui enda lohakusega. On lahti jäetud uksed, mille kaudu on tulnud pahalased, kes on tulnud tundmatute kahjudega meile," ütles Hioväin.

Kas Eesti kindlustusfirmad seesugust kindlustust pakkuma hakkavad, sõltub rahvusvahelise kindlustusturu toimimisest. Kui see nii läheb, tõuseb kindlasti kindlustusmakse.

"Kuna ründeid on üha rohkem, siis on näha, et kindlustusmaksed ka lähitulevikus tõusevad. On keeruline ennustada, kui palju, kuid kindlasti küberriskidega seotud kindlustused hakkavad tulevikus maksma rohkem," ütles Helen Evert.

Kaspar Hioväin sõnas, et kuigi Coop küberrünnaku ohvriks ei langenud, vaatas kauplustekett oma turvasüsteemid üle. Kõige suuremaks ohukohaks on tema sõnul halduspartnerid.

"Kõige suurem risk on halduspartnerid. Paraku nende seadmete haldusega tegelevad kolmandad ettevõtted, üldiselt kas on külmaettevõtted, turvaettevõtted. Ja neil ei ole ka sellist küberturbe kompetentsi. See on kõige nõrgem koht, kus neid kontrollida. Aga me nii palju kui võimalik, püüame seda kontrollida. Me jälgime pidevalt, mis toimub meie võrgus, mida me näeme väljastpoolt enda kohta, millist infot me leiame enda kohta. Läbi selle me püüame alati maandada riske," rääkis Hioväin.

Eesti külmaliidu juhatuse esimees Erki Sirel samal arvamusel pole.

"Alati võib sealt oht tulla, kuigi tegelikult koostöö toimub ju mitme osapoole vahel. Üks on kes tellib, kellele seadmed kuuluvad ja teine on, kes hooldab. Ja nii palju, kui mina tean, siis ettevõtted ikkagi suhtlevad omavahel läbi ja küsivad, millist võrku parasjagu saab kasutada. Nii et ma seda päris igapäevaseks olukorraks ei pea, kus külmasüsteemi teenusepakkuja, hooldaja või paigaldaja tuleb lihtsalt lambist, paneb oma mingisugused seadmed paika, ilma, et ta oleks läbi rääkinud seadme omanikuga," lausus Sirel.

Rimi ega Lidl ei soovinud teemat kommenteerida, Selver ei tahtnud edasisi plaane turvakaalutlustel avaldada.