The Financial Times tegi põhjaliku ülevaate meeleoludest Venemaa juhtkonnas, sealhulgas president Vladimir Putini kaaskonnas. Vene allikatele põhineva artikli kohaselt ei teadnud enamus Vene poliitilisest eliidist Putini kavatsusest tungida Ukrainale kallale.

Näiteks välisminister Sergei Lavrov sai invasioonist teada alles paar tundi enne selle algust kell üks öösel telefonikõne kaudu. Enamus Kremli juhtkonnast sai invasioonist teada alles siis, kui Putini teade "sõjalise erioperatsiooni" algusest teleekraanile jõudis.

Ukrainale kallale tungimise päeval olid Kremlis mitmed Vene oligarhid, kes Financial Timesi allikate sõnul olid üsna pessimistlikus meeleolus, teades kuidas lääneriikide sanktsioonid nende isiklikud äriimpeeriumid hävitab.

Üks oligarhidest päris juhuslikult kohatud välisminister Sergei Lavrovilt, et miks Putin otsustas sõja kasuks. Lavrovil polnud vastust ning ta selgitas kohalolijatele, et sõda planeeris vaid väga väike ring inimesi, kuhu ta ei kuulunud. Lavrovi sõnul oli president Vladimir Putinil sõda planeerides vaid kolm nõunikku: Ivan Julm, Peeter Suur ja Katariina Suur.

Putin tahab kaotuste kiuste sõda jätkata

Allikate kinnitusel on Venemaa president üha otsustuskindlam, et sõda Ukraina vastu tuleb jätkata. Seda isegi hoolimata asjaolust, et Venemaa jaoks on sõja hind ainult kasvanud. Lääneriikide luurehinnangu kohaselt on Venemaa kaotanud Ukrainas kuni üle 200 000 sõduri, kellest kolmandik on tõenäoliselt hukkunud.

Ukraina relvajõud on samas kaotanud vähemalt 100 000 sõdurit, kuid Ukraina kaotustest on märksa suurem osakaal saanud lahingus viga ja jäänud ellu, vahendas The Telegraph.

Üks endine kõrge Vene ametiisik kinnitas The Financial Timesile, et kuna algne Ukraina vallutamise plaan ebaõnnestus, siis otsib Vladimir Putin uusi õigustusi sõja jätkamiseks.

Putin kinnitab allikate sõnul enda lähedal seisvatele isikutele, et Venemaa ei olnud sõjaks valmis. "Armeega on halvasti. Meie tööstusega on halvasti. Samas on see hea, et saime sellest sedasi teada, mitte siis, kui NATO meile kallale tungib," kinnitas üks endine Kremli ametiisik.

Mitmed inimesed, kes Vladimir Putinit teavad, kinnitasid The Financial Timesile, et Putin on üha enam isoleeritud ning keegi ei julge talle enam tõtt rääkida.

"Stalin oli pahalane, kuid hea administraator, sest talle ei saanud valetada. Kuid keegi ei räägi Putinile tõtt," kinnitas üks allikas.

Putinile andis enesekindlust Krimmi hõivamine

Vladimir Putini enesekindlus võimendus pärast Krimmi anneksiooni 2014. aastal. Tollal ei teavitanud Putin isegi Vene julgeolekunõukogu, et plaanib Krimmi okupeerida ja annekteerida. Mitmed nõunikud ärgitasid Putinit Krimmi mitte võtma. Putin olevat tollal neile öelnud, et tegu on ajaloolise momendiga: "Kui te pole sellega nõus, siis võite ära minna."

Kuna lääneriikide sanktsioonid Krimmi annekteerimise eest olid Venemaa jaoks väikese mõjuga, siis andis edukas annekteerimine Putinile enesekindlust juurde.

Peale 2014. aasta sündmusi on Vladimir Putini sisering allikate kinnitusel tugevalt vähenenud, kuna Putini mõtete fookuses on üha enam mure Venemaa julgeoleku pärast, mida Putini hinnangul ohustavad lääneriigid. Venemaa juhi isoleeritus süvenes koroonapandeemia ajal veelgi ning tollal veetis ta palju aega Juri Kovaltšukiga, kes jagab Putiniga sarnaseid arusaamasid Vene revanšistlikust imperialismist.

"Ta tõesti usub kõike seda, mida ta ütleb pühaduse ja Peeter Suure kohta. Ta arvab, et teda meenutatakse nagu Peeter [Suurt]," kinnitas üks kõrgetasemeline Vene ametiisik.

Koroonaisolatsiooni ajal ei puutunud Putin enam kokku ka liberaalsemate läänemeelsete nõunikega, kellega Vene riigijuht varem suhtles.

Putin uskus Viktor Medvedtšuki valesid Ukraina kohta

The Financial Times tõi esile, et üks Vladimir Putini väärarusaamade allikas oli Putini sõber ja Ukraina poliitik Viktor Medvedtšuk. Medvedtšuk väitis Putinile, et ukrainlased on valmis tervitama Vene vägesid avasüli.

Invasiooniplaani osana pidi endine Ukrainast pagenud president Viktor Janukovitš teatama video teel, et Medvedtšukil on voli valitseda Ukrainat Moskva toel.

Väidetavalt tekitas Viktor Medvedtšuk skepsist ka Moskvas.

Ühe endise kõrgetasemelise Vene ametiisiku sõnul ei saa Medvedtšuki väidete põhjal midagi tõsist planeerida. "Kui Medvedtšuk ütleb, et sajab, siis tuleb aknast välja vaadata ja näha, et päike paistab," kinnitas sama allikas.

Venemaa maksis Viktor Medvedtšukiga seotud isikutele Ukrainas ka suuri rahasummasid, et nad invasiooni toetaks. Kuigi osad seda tegid, siis enamus neist võttis raha vastu ja põgenes riigist. Mõned hoiatasid ka Ukraina võime neile antud juhiste suhtes, kinnitasid endised ja praegused USA, Ukraina ja Vene valitsusametnikud.

Vene invasiooniplaani suhtes olevat olnud skeptiline ka Vene julgeolekunõukogu sekretär Nikolai Patrušev, kes hoolimata sõjakast välispoliitilisest arusaamast soovitas kolm päeva enne invasiooni proovida veel diplomaatiat. Patrušev olevat ühe allika kinnitusel teadlik, kui halvas seisus on Vene relvajõud. Samuti olevat sõjalise kallaletungi edukuse suhtes skepsist väljendanud Venemaa välisluureamet SVR.

Vene õhutõrje tulistas invasiooni alguses mitmed enda lennukid alla

Kuigi invasiooni eel eeldati Vene relvajõudude kiiret edu ning domineerimist Ukraina õhuruumis, siis suures segaduses suudeti hoopis tulistada alla mitmeid Venemaa enda lennukeid. Seetõttu kaotas Venemaa ka piloodid, kel oli kogemusi koostöö tegemises maavägedega, kinnitas The Financial Timesile kaks lääneriigi ja üks Ukraina allikas.

Ukraina sõjaväeluure asejuhi Vadõm Skibitski sõnul ei tahtnud Vene kindralstaabi juht Valeri Gerassimov minna pealetungile nii paljudest rünnakusuundadest korraga, kuid FSB ja teised veensid ta ümber ning kinnitasid, et vastupanu pole oodata.

Vene eliit olevat sõja vastu, kuid tunneb end jõuetult

Venemaa president Vladimir Putin eeldab oma alluvatelt lojaalsust rohkem kui kompetentsust ning Vene bürokraatia ütleb Putinile allikate sõnul vaid selliseid sõnumeid, mida ta kuulda tahab. Paljudele Vene eliidist on see ellujäämisstrateegia ning ühe Vene allika sõnul on enamus Vene presidendi administratsioonist ja majanduse eest vastutavatest isikutest isiklikult sõja vastu, kuid tunnevad end ses osas jõuetuna.

Üksikud olulised ametikandjad on vaikselt tagasi astunud, nagu endine Vene presidendi kliimanõunik Anatoli Tšubais. Samuti olevat üks olulise riikliku ettevõtte juht taotlenud endale Iisraeli passi veel ametis olles ning on haudunud ka plaane riigist lahkumiseks.

Vladimir Putin samas on püüdnud leida ka täpsemat infot selle kohta, mis sõjatandril on toimunud ning seetõttu on ta ka eraldi kohtunud Vene kaitseministeeriumi suhtes kriitiliste Vene sõjablogijatega. Samas pole Putini skepsis talle esitatud info kohta veel jõudnud selleni, et tunnistada sõja alustamise viga.

"Tema aju kukub kokku, kui ta saab aru, et see oli viga," kinnitas üks allikas.

Kui Venemaa president Vladimir Putinilt küsiti, miks Vene kaitseministeeriumi teated ei ühti olukorraga rindel, kus Vene sõdurid kaebavad neile antud kehva varustuse pärast, siis parafraseeris Putin üht tegelast Nõukogude spioonidraamast "Seitseteist kevadist hetke": "Sa ei saa kedagi usaldada. Ainult mind". Seejärel Putin kõkutas naerda.