Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse möödus aasta
Venemaa täiemahulisest kallaletungist Ukrainale möödus reedel aasta. ÜRO Peaassamblee võttis vastu resolutsiooni, millega kutsub Venemaad üles Ukrainast lahkuma.
Oluline 24. veebruaril kell 22.40:
- Suurbritannia ei anna lähiajal Ukrainale hävituslennukeid Typhoon, teatas Briti kaitseminister;
- Poola on aastaga saabunud Ukrainast üheksa miljonit põgenikku;
- Zelenski: võit on vältimatu;
- Saksamaa suurendas Ukrainale antavate Leopard 2 lahingutankide arvu 14 tankilt 18 tankile;
- Esimesed neli Poola antud Leopard 2 tanki on juba Ukrainas;
- Kanada annab Ukrainale 32 miljoni dollari ulatuses abi;
- USA teatas uuest sõjalise abi paketist Ukrainale;
- Zelenski: see saab olema meie võidu aasta;
- Briti luure: Venemaa on nüüd võtnud sihiks Ukraina pikaajalise kurnamise;
- Hiina kutsus Venemaad ja Ukrainat üles läbirääkimistele;
- Austraalia saadab Ukrainale droone ja kehtestas Venemaale veel sanktsioone;
- Zelenski: idarindel on raske;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 970 sõdurit ja 11 suurtükisüsteemi;
- ÜRO kiitis heaks sõda hukka mõistva resolutsiooni.
Suurbritannia ei anna lähiajal Ukrainale Typhooni hävituslennukeid
Suurbritannia ei plaani lähiajal anda Ukrainale oma Typhooni hävituslennukeid, ütles Briti kaitseminister Ben Wallace reedel Sky Newsile antud intervjuus. Sellega lükkas ta tagasi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski palve lennukeid saada.
"Me ei saada oma Typhooni hävitajaid lähiajal Ukrainale," ütles Wallace.
Wallace põhjendas, et Typhooni lennukid oleksid Ukraina jaoks liiga keerulised. Ta lisas, et kui mõni riik tahab saata Ukrainale oma nõukogudeaegseid hävituslennukeid, siis Suurbritannia hävituslennukid võiksid nendele riikidele õhukaitset pakkuda.
G7 hoiatas Venemaad toetavaid riike
G7 riigid hoiatasid riike, kes materiaalselt toetavad Venemaa sõda Ukrainas.
"Me kutsume kolmandaid riike või teisi rahvusvahelisi osalisi, kes püüavad meie meetmetest kõrvale hiilida või neid õõnestada, lõpetama Venemaa sõja materiaalse toetamise, vastasel juhul seisavad nad silmitsi tõsiste kahjudega," seisis G7 avalduses, milles kinnitas toetust Ukrainale.
"Selle tegevuse tõkestamiseks kogu maailmas võtame me vastu meetmeid kolmandate riikide vastu, kes toetavad materiaalselt Venemaa sõda Ukrainas," lisati avalduses.
Poola on saabunud aastaga üle üheksa miljoni põgeniku
Poolasse on Ukrainast saabunud aasta jooksul üle üheksa miljoni põgeniku, ütles Poola peakonsul Adrian Kubicki reedel.
Tema sõnul on peamiselt saabunud riiki naised ja lapsed. Osad põgenikud on läinud tagasi Ukrainasse, osad käivad edasi-tagasi ning osad on liikunud edasi teistesse riikidesse.
Ukraina president: sõda on NATO taaskäivitanud
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski hinnangul on sõda Ukrainas NATO taaskäivitanud.
Ajakirjanikud küsisid Zelenskilt Venemaa täiemahulise invasiooni aastapäeval, kas NATO riigid peaksid suurendama oma kaitsekulutusi. Zelenski vastas, et Venemaa invasioon on sundinud maailma ja NATO-t oma julgeolekusüsteeme ümbermõtlema.
"Paljud riigid maailmas on hakanud oma kaitse-eelarveid suurendama. Sõda Ukrainas on vajutanud NATO taaskäivitamise nuppu," ütles Ukraina president.
Kaitsekulutustest rääkides ei peaks Zelenski hinnangul mõtlema vaid relvadele ja laskemoonale, vaid ka droonidele, infotehnoloogiale, informatsiooni jagamisele ning küberrünnakute vastu võitlemisele.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles reedel peetud kõnes, et on oma riigi võidus kindel. Ta ei spekuleerinud, kui kaua lahingud võivad kesta.
Zelenski sõnul on ta veendunud, et Ukraina ajab Vene väed oma riigist välja, kui riik püsib ühtne ja tegutseb võidu nimel.
"Võit on vältimatu. Ma olen kindel, et võit tuleb," ütles Zelenski. "Meil on selleks kõik olemas. Meil on motivatsioon, kindlus, sõbrad, diplomaatia."
Zelenski sõnul ta Putiniga läbi ei räägi
Zelenskilt küsiti pressikonverentsil, kas ta ühineks Türgi vahendatud rahukõnelustega, kui Venemaa liider Vladimir Putin selle välja pakuks. Zelenski sõnul ta seda ei teeks.
"(Türgi president Recep Tayyip) Erdogan teab minu seisukohta. Me arutasime seda enne sõda. Ma ütlesin talle, et ta tooks Putini läbirääkimistelaua taha. "Kas me võiksime seda teha, palun? Me peame vältima täiemahulist sõda". Aga (Erdogan) ei suutnud seda teha. Mitte ainult tema – ta on võimukas – aga ta ei suuda seda teha. Ja nüüd ta arvab, et suudab? Nüüd meie ei saa seda teha," rääkis Zelenski.
Ta põhjendas, miks ta enam Putiniga rääkida ei saa. "See ei ole sama mees. Seal ei ole kellegagi rääkida," sõnas Zelenski.
Ukraina president rääkis ka seda, et osad mõtted Hiina esitatud relvarahu deklaratsioonist on talle mõistetavad, osadega ta aga ei nõustu.
"Hiina on jaganud oma mõtteid. Ma usun, et fakt, et Hiina hakkas Ukrainast rääkima, ei ole halb. Aga küsimus on, mis sõnadele järgneb. Küsimus on sammudes ja selles, kuhu need viivad," rääkis Zelenski.
Oma kõnes ütles Ukraina president ka seda, et soovib tugevdada diplomaatilisi sidemeid Ladina-Ameerika ning Aafrika riikidega. Zelenski sõnul soovib ta, et Ladina-Ameerika ja Aafrika riigid, aga ka Hiina ja India ühineks Kiievi esitatud rahu valemiga, et lõpetada sõda Venemaaga. Ta kutsus üles korraldama nende riikidega tippkohtumist.
Saksamaa lubab anda veel neli Leopard 2 tanki Ukrainale
Saksamaa annab Ukrainale täiendavalt neli Leopard 2 tanki, teatas Saksamaa kaitseministeerium reedel.
Sellega kasvab Saksamaa Ukrainale lubatud Leopard 2 arv 14 tankilt 18 tankile.
"Kaitseminister Boris Pistorius otsustas pärast konsulteerimist oma sõjaväeliste nõunikega anda Bundeswehri varudest Ukrainale veel neli Leopard 2 A6 lahingutanki," seisis ministeeriumi teates.
"Koos Poolaga käivitati algatus anda Ukrainale kahe pataljoni jagu Leopard 2 lahingutanke. Poola on võtnud enda peale Leopard 2 A4 tankide tarnimise, Saksamaa koordineerib Leopard 2 A6 tankide osa," lisas ministeerium.
Rootsi teatas reedel, et saadab Ukrainale kümme Leopard 2 A5 lahingutanki. Saksamaa kaitseministeerium märkis, et saab koos Rootsi ja Portugaliga, kes on lubanud anda kolm tanki, tarnida Ukrainale nüüd kokku 31 Leopard 2 tanki.
Esimesed Poola Leopard 2 tankid on juba Ukrainas
Ukraina relvajõud on juba saanud enda käsutusse esimesed Poola annetatud Leopard 2 tankid, kinnitas Poola peaministri kantselei, vahendas Wiadomosci. Sama teatas sotsiaalmeedias Poola valitsuse esindaja Piotr Müller.
Kiievisse saabunud Poola peaminister Mateusz Morawiecki kinnitas, et tema riik on juba saatnu Ukrainasse neli Leopardi tanki.
"Poola ja Euroopa seisavad teie kõrval. Me kindlasti ei jäta teid, me toetame Ukrainat kuni täieliku võiduni Venemaa üle," sõnas Morawiecki.
Ta lisas, et Poola annab Ukrainale peagi Leopardi tanke juurde, samuti uuenduskuuri läbinud nõukogudeaegseid T-72 tanke.
Poola on kokku lubanud anda Ukrainale 14 Saksamaal toodetud Leopard 2 tanki.
Kanada annab Ukrainale 32 miljoni ulatuses julgeolekuabi
Kanada valitsus teatas, et annab Ukrainale 32 miljoni dollari ulatuses abi.
Abipakett sisaldab 7,5 miljonit dollarit demineerimistöödeks, 13 miljonit konfliktiga seotud seksuaalse vägivalla vastu võitlemiseks, enam kui 12 miljonit keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaohtude vastu võitlemiseks.
Podoljak: rahuplaan peab tähendama Vene vägede lahkumist 1991. aasta piiridesse
Igasugune rahuplaan sõja lõpetamiseks peab sisaldama Vene vägede tagasi tõmbumist 1991. aasta piiridesse, ütles Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak sotsiaalmeedias.
Ta lisas, et relvarahu, mis jätkuks Ukraina territooriumi okupatsiooniga, "ei tähendaks rahu, vaid sõja külmutamist, Ukraina alistumist ja genotsiidi järgmisi etappe".
USA teatas uuest sõjalise abi paketist Ukrainale
Ameerika Ühendriikide kaitseministeerium teatas uuest sõjalise abi paketist Ukrainale koguväärtuses kaks miljardit dollarit. Uue abipaketiga saadetakse Ukrainale täiendavat HIMARSi raketimoona, 155mm kaliibriga suurtükimoona, laserjuhitavate raketisüsteemide moona, hulkurdroone Switchblade 600 ja muid droone ning demineerimiseks vajalikku tehnikat.
USA uusim abipakett Ukrainele on läbi Ukraine Security Assistance Initiative meetme ehk USA valitsus tellib selle kaudu vajalikku relvastust, mitte ei võta laskemoona või relvastust olemasolevatest varudest. Pentagoni teatel on see uusim sõjalise abi pakett osa USA panusest Ukraina pikaajalisse julgeolekusse.
Rootsi kaalub enda Leopardi tankide saatmist Ukrainale
Rootsi kaitseminister Pal Jonson ütles Rootsi uudisteagentuurile TT, et Stockholm on avatud ettepanekule saatmaks enda Leopard tanke Ukrainale ning Rootsi on ses osas Ukrainaga dialoogis, vahendas The Kyiv Independent.
Rootsi relvajõudude käsutuses on modifitseeritud Leopard 2 tank Stridsvagn 122. Eri riigid on varem Ukrainale lubanud nii Leopard 2A4 kui ka 2A6 tanke ning vanemaid Leopard 1 tanke.
Rootsi teatas neljapäeval 520 miljoni rootsi krooni (ligikaudu 47 miljonit euro) suurusest abipaketist ukrainale, mis on mõeldud eelkõige humanitaarabiks ja Ukraina energiasektori toetamiseks.
Zelenski: see saab olema meie võidu aasta
"24. veebruaril tegid miljonid meist valiku. Mitte valge lipp, vaid sinine ja kollane. Mitte põgenemine, vaid vastu astumine. Vaenlasele vastu astumine. Vastupanu ja võitlus," ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
"Möödunud aasta oli täis valu, kurvastust, usku ja ühtsust. Ja see aasta saab olema meie võitmatuse aasta. Me teame, et see saab olema meie võidu aasta," sõnas Zelenski.
Briti luure: Venemaa on nüüd võtnud sihiks Ukraina pikaajalise kurnamise
Ühendkuningriigi kaitseministeerium rõhutas oma hommikuses rindeülevaates, et Venemaa strateegiliseks eesmärgiks alates 2014. aastast on olnud Ukraina kontrollimine. Aastatel 2014 kuni 2021 tehti seda läbi õõnestustegevuse, Donbassis toimuva sõja ning Krimmi annekteerimise.
2022. aasta 24. veebruaril tungisid Vene väed mitmest suunast Ukrainale kallale püüdes Ukraina valitsust kukutada. Eelmise aasta aprillis sai Venemaa juhtkond aru, et see eesmärk ei õnnestu ning tähelepanu suunati Donbassi ja Lõuna-Ukraina peale.
Viimastel nädalatel on Venemaa lähenemine Briti kaitseministeeriumi sõnul taas muutunud. Nüüd tundub olevat Vene vägede eesmärgiks ukrainlaste kurnamine, mitte uue territooriumi hõivamine. Venemaa juhtkond on tõenäoliselt võtnud sihiks pikaajalise sõja, mille puhul loodetakse Venemaa suuremale elavjõule ja ressurssidele.
Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 24 February 2023
— Ministry of Defence (@DefenceHQ) February 24, 2023
Find out more about Defence Intelligence: https://t.co/FlQbFgxAlv
#StandWithUkraine pic.twitter.com/3WHAZabLSA
Viimasel ööpäeval jäid rünnaku alla asulad riigi lõuna- ja kirdeosas
Ukraina relvajõudude andmetel ründasid Vene väed viimasel ööpäeval kümneid asulaid riigi lõuna- ja kirdeosas.
Vene väed ründasid enam kui 22 asulat Harkivi oblastis ja 20 asulat Donetski oblastis. Samuti tegid Vene väed mitmeid ebaõnnestunud rünnakukaitseid Bahmutis.
Rünnaku alla jäid ka 25 asulat Zaporižžja oblastis. Relvajõudude teatel katkestasid mobiilioperaatorid mitmel okupeeritud alal Luhanskis internetiühenduse.
Hiina kutsus Venemaad ja Ukrainat üles läbirääkimistele
Hiina välisministeerium avaldas reedel oma seisukohtadega dokumendi, kus kutsub Venemaad ja Ukrainat üles deeskalatsiooniks ning märgib, et lahendus peab sündima läbirääkimistel.
"Konflikt ja sõda ei tule kellelegi kasuks. Kõik osapooled peavad püsima ratsionaalsed ja talitsetud, vältides leegi õhutamist ja pingete kasvatamist ning ära hoidma kriisi süvenemise või kontrolli alt väljumise," seisab dokumendis.
Euroopa Liidu saadik Hiinas Jorge Toledo ütles ajakirjanikele, et Pekingi seisukohad ei ole rahuplaan, kuid Euroopa Liit on valmis seda analüüsima.
Ukraina nimetas dokumenti heaks märgiks ja ootab Hiinalt selle valguses rohkem tuge. "Me loodame, et nad kutsuvad ka Venemaad üles sõda lõpetama ja vägesid tagasi tõmbama," ütles Ukraina asjur Žanna Leštšõnska.
"Tuumarelvi ei tohi kasutada ja tuumasõdasid ei tohi võidelda," ütles Hiina välisministeerium. "Me oleme vastu bioloogiliste ja keemiliste relvade arendamisele ja kasutamisele ükskõik mis riigi poolt igas olukorras."
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles varem sel nädalal, et ei ole näinud Hiina dokumenti, kuid on avatud kohtumisele Hiina juhtidega. Pikemalt Hiina rahuplaanist ERR-i uudistes.
Austraalia saadab Ukrainale droone ja kehtestas Venemaale veel sanktsioone
Austraalia valitsus teatas reedel, et saadab Ukrainasse veel droone ja kehtestas uued sanktsioonid 90 Venemaa kodaniku ja 40 ettevõtte vastu.
Viimaste sanktsioonide nimekirja kuuluvad Venemaa energia- ja tööstusministrid ja relvatööstusettevõtted.
"Me seisame jätkuvalt Ukrainaga," ütles peaminister Anthony Albanese, kes ei täpsustanud, mitu drooni Austraalia Ukrainale saadab.
Zelenski sõnul pommitasid Vene väed taas Hersoni ning katkestasid 40 000 inimese keskkütteühenduse. Linnas töötatakse soojuse taastamise nimel.
"Idas on väga raske ja valus. Aga me teeme kõik, et vastu pidada. Lõunas on mõnes kohas olukord ohtlik, kuid meie vägedel on vahendid okupantidele vastu hakata," ütles Zelenski neljapäevaõhtuses videopöördumises.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 970 sõdurit ja 11 suurtükisüsteemi
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas reedel tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 146820 (võrdlus eelmise päevaga + 970);
- tankid 3363 (+13);
- jalaväe lahingumasinad 6600 (+7);
- lennukid 299 (+0);
- kopterid 287 (+0);
- suurtükisüsteemid 2363 (+11);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 474 (+3)
- õhutõrjesüsteemid 247 (+3);
- operatiivtaktikalised droonid 2033 (+4)
- tiibraketid 873 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 5224 (+9);
- laevad / paadid 18 (+0);
- eritehnika 229 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
ÜRO kiitis heaks sõda hukka mõistva resolutsiooni
ÜRO Peaassamblee võttis neljapäeval vastu mittesiduva resolutsiooni, millega kutsub Venemaad üles lõpetama vaenutegevus ning Ukrainast lahkuma.
ÜRO kutsub resolutsiooniga ka üles igakülgsele, õiglasele ja kestvale rahule Ukrainas.
Resolutsiooni toetas 141 riiki, koos Venemaaga hääletasid selle vastu kuus riiki - Valgevene, Põhja-Korea, Eritrea, Mali, Nicaragua ja Süüria. Hääletamisest hoidus 32 riiki, nende seas Hiina, kes on seda viimase aasta jooksul teinud neli korda.
Toimetaja: Barbara Oja, Allan Aksiim, Merili Nael
Allikas: Reuters, The Guardian/The Kyiv Independent/Ukrainska Pravda
