Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski hinnangul võtab Venemaa järgmisena sihikule Balti riigid, kui Ukraina peaks kaotama. Luik ütles, et kui Ukraina sõja kaotab, siis sellel on traagilised tagajärjed kogu Euroopale ning kahtlemata on sellel tugev mõju ka Balti riikide julgeolekule.

"Ma arvan, et kui vaatame ikkagi praegust sõjalist situatsiooni reaalsuses, siis tõenäosus, et Venemaa saavutab oma eesmärgi ehk kogu Ukraina vallutamise, on tänaseks juba väga väike, tühine," sõnas Luik.

"Aga loomulikult on meie jaoks tähtis ka, kuidas see sõda lõpeb, milline on rahuleping, millistel tingimustel – see kõik mõjutab meie julgeolekut. Aga ükskõik, mis ei juhtuks, kes võidab, kes kaotab, ükskõik, mis ei juhtuks, Balti riigid, Eesti peab alati olema kaitstud. See on meie kindel fookus. Seetõttu lisaks Ukraina aitamisele on meie raskuspunkt NATO-s Eesti kaitse ülesehitamine koostöös liitlastega. Ja miski ei iseloomusta seda praemini kui USA strateegilised pommitajad, mis lendasid üle meie kaitsejõudude paraadi," lisas suursaadik.

Luik ütles, et NATO roll Ukraina abistamisel on väga suur, aga seda pigem poliitiliselt.

"Osa riike on otsustanud, et kõige lihtsam viis indikeerida Venemaale, et lääs ei sekku sõjaliselt, on mitte lasta sõjalisel blokil tegeleda praktilises mõttes relvade andmisega. Aga loomulikult kõik, mis puudutab vastavaid konsultatsioone, poliitilisi arutelusid või kui vaatame NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi tegevust, kes hommikust õhtuni räägib kõigile maailma riikidele, kes vähegi nõus kuulama, et saatke relvi, saatke paremaid relvi, siis NATO roll on väga suur Ukraina abistamisel. Aga see ei ole selline, kus piltlikult öeldes sorteeritakse ja komplekteeritakse relvi," selgitas ta.

"NATO mängib poliitilist katusrolli. Aga tõepoolest, konkreetne relvade andmine on paljuski seotud konkreetse riigi tegevusega, otsusega. Kas see on nüüd kõige paremini korraldatud, selle üle võib vaielda, aga fakt on see, et see nii praegu on. Ja see Ramsteini mehhanism, mis USA juhtimisel on välja töötatud, mis tegeleb relvade andmisega, selle üks vaieldamatu eelis on see, et praegu on seal koalitsioonis ligi 60 riiki ehk kaks korda rohkem kui NATO-s liikmeid, nii et seal palju selliseid riike, kes võib-olla tunnevad ennast mugavamalt sellises ad hoc koalitsioonis. Nii et praegu see nii toimib ja iseenesest see relvade transport, Ukrainasse viimine toimub üsna libedalt," lisas Luik.

Ta tõdes, et palju vajab siiski veel tõhustamist, eelkõige Ukrainale antavate relvade remondi, varuosade, laskemoona küsimuses.

Kuigi Ukraina küsis endale lääne uuemaid tanke pikka aega, siis lõpuks on riigid poliitilised kokkulepped selles saavutanud ning Poola esimesed Leopard 2 tankid on Ukrainale juba ka üle antud. Luige sõnul peaksid nüüd ka teised riigid, kes lubanud, need tankid reaalselt Ukrainale andma.

"Siin on oluline ka see, mis ajal jõuavad need tankid kohale, sest aeg selle lubaduse hetkest, kus keegi ütleb välja, et ma saadan, selle hetkeni, kus tank on Ukrainas füüsiliselt kohapeal, peab olema võimalikult lühike selleks, et sellel tankil oleks mingi relevantsus seoses nende rünnakutega, mida Ukraina kindlasti hakkab läbi viima," ütles Luik.

Ukraina võimude sõnul on neil enim vaja aga pikamaarelvi, et tabada võimalikult kaugel Vene vägede koondumisalasid ja logistikakeskusi. Ukraina võib olla juba pikamaarelvi ka saanud. Luik märkis, et kõik riigid ei räägi täpselt sellest, mida nad annavad.

"Paljud riigid loevad viimase padrunini üles, paljud riigid ütlevad, et nad üldse ei räägi, mida nad saadavad. /.../ Fakt on see, et näiteks britid räägivad raketisüsteemist, mis on üle 200-kilomeetrise lennuulatusega, mis on juba iseenesest väga tugev samm. Arutelud käivad. Ameeriklased saatsid nüüd rakette, mille lennuraadius on 150 kilomeetrit. Nii et samm-sammult me sinnapoole liigume," rääkis suursadik.

Tema hinnangul peaks relvade saatmine Ukrainale toimuma kiiremini, kuid riigid pingutavad kõvasti.

Hiina rahuplaani siirust Luik ei usu. "Kui lugeda seda rahuplaani, mis on avaldatud, siis need on lihtsalt paar põhimõtet ja sealt ei tule üldse välja kõige olulisemat – vägede väljaviimist Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumilt. See on ju tegelikult alus igasugusteks rahuläbirääkimisteks," kommenteeris Luik.

"Mulle tundub, et see on hiinlaste poolt katse kuidagi demonstreerida, et nad on neutraalsed selles konfliktis. Aga üldiselt neid inimesi ja riike, kes usuks, et nad on tegelikult neutraalsed, ju tegelikult pole," lisas ta.

Luige hinnangul on aga Zelenskilt mõistlik poliitiline käik Hiina presidendi Xi Jinpingiga rahuleppe küsimuses kohtuda. Luige hinnangul võib see panna Xi ka mõneti keerulisse olukorda, sest Hiina ei saa siis öelda, et pani rahuplaani küll lauale, kuid arutada seda ei soovi.

"Nii et selles mõttes minu arvates seda plaani ei saa tõsiselt võtta ja kahjuks ikkagi Hiina vaatab oma tegevuses väga palju Venemaa poole," ütles Luik.