Hiina rahvavabariik avaldas 24. veebruaril enda rahuplaani ettepaneku sõja lõpetamiseks Venemaa ja Ukraina vahel. Hiina plaanis on 12 alapunkti, milles kolmandas kutsutakse üles relvarahule Ukrainas. Hiljuti rääkis relvarahu saavutamise vajadusest ka Ungari välisminister Péter Szijjártó visiidil Minskis.

Julgeolekuekspert Rainer Saks on varem juhtinud tähelepanu, et relvarahu Ukrainas vajab eelkõige Venemaa. Juhul kui Venemaa saaks vähemalt pooleks aastaks relvarahu, siis suudetaks Saksa sõnul lahendada enda probleeme puuduliku varustuse ja treenitusega.

Ukraina võimud on korduvalt võtnud avalikult sihiks kõikide okupeeritud Ukraina alade vabastamise ning seega ei toeta Ukraina valitsus relvarahu ettepanekuid, mis praeguse rindejoone külmutaks. Samuti ei toeta okupeeritud alade jäämist Vene kontrolli alla ka enamust ukrainlastest.

Hiina kutsub lõpetama Külma sõja mentaliteeti ja austama riikide suveräänsust

Hiina välisministeeriumi avaldatud dokumendis rõhutatakse esimese alapunktina kõikide riikide suveräänsuse austamist, mille puhul viitab Hiina ÜRO hartale. Dokumendis kinnitatakse, et kõik riigid, olgu nad suured või väikesed, rikkad või vaesed, on võrdselt rahvusvahelise kogukonna liikmed.

Teise punktina soovitab Hiina lõpetada Külma sõja mentaliteedi tagaajamise, mis hiinlaste sõnul tähendab lähenemist, mille puhul ühe riigi julgeolek ei tohiks tulla teiste riikide arvelt. Samuti kutsuvad hiinlased oma dokumendi neljandas punktis üles rahukõnelusi jätkama ning Hiina lubas siinkohal mängida enda sõnul konstruktiivset rolli.

Dokumendi viiendas ja kuuendas punktis kutsub Hiina üles lahendama humanitaarkriisi Ukrainas ning nõuab tsiviilisikute ja sõjavangide korrektset kohtlemist. Samuti tahab Hiina dokumendi järgmistes punktides, et Ukraina tuumajaamade ohutus oleks tagatud ning tuumarelvade kasutamise risk oleks minimeeritud. Üheksandas punktis toetatakse Musta mere viljakokkuleppe jätkumist.

Hiina ei toeta sanktsioone

Hiina välisministeeriumi avaldatud dokumendi 10. punktis kritiseeritakse ühepoolseid sanktsioone ning Hiina väitel ei lahenda maksimaalne surve antud konflikti. Samuti kritiseerib Hiina kolmandate riikide sanktsioneerimist. Sellega seonduvalt toetab Hiina 11. punktis rahvusvaheliste tarneahelate avatuna hoidmist. Hiina ei toeta maailmamajanduse kasutamist poliitilise tööriistana.

Dokumendi 12. punktis kinnitab Hiina, et on valmis mängima Ukraina taas üles ehitamisel peale sõda konstruktiivset rolli ning riigi taastamist peaks toetama rahvusvaheline kogukond.

Hiina ettepanekul on sarnasusi Zelenski rahuvisiooniga, kuid ka olulisi erinevusi

Ukraina president Volodõmõr Zelenski esitles 2022. aasta novembris Ukrainas rahu saavutamiseks kümme teesi G20 tippkohtumisel Indoneesias. Maailma suurimaid majandusi koondava G20 liikmed on nii Venemaa kui ka Ukrainat toetavad Euroopa Liit, USA ja Ühendkuningriik.

Nii Zelenski kui ka Hiina rahuvisioonis on ära mainitud tuumajaamade ohutuse tagamine ja toidujulgeolek. Samas kutsus Zelenski selgelt üles Vene vägesid okupeeritud Ukraina aladelt lahkuma. Ukraina positsiooni kohaselt tuleb sõjakurjategijad kohtu ette tuua ning tekkinud keskkonnakahjud korvata.

Hiina mainis oma dokumendi esimese punkti selgituses vaid ebamääraselt, et kõik osapooled peaks ühiselt austama ja kaitsma rahvusvahelist õigust ja õiglust, kuid hiinlased ei maini sõjakurjategijate kohtu ette toomist ega Ukraina keskkonnakahjude korvamist. Kõige olulisema asjana ei nõua hiinlased ka Vene vägede lahkumist Ukraina territooriumilt ning üleskutsest relvarahule võib järeldada, et Hiina positsiooni kohaselt võiksid Vene väed jääda vähemalt esialgu praegu okupeeritud Ukraina aladele.  

Teisipäeval käis Moskvas Hiina kõrge diplomaat Wang Yi, kes on alates eelmisest kuust Hiina presidendi Xi Jinpingi põhiline välispoliitiline nõunik. Wang Yi kohtus teisipäeval Vene julgeolekunõukogu sekretäri Nikolai Patruševiga ning kolmapäeval Vene välisministri Sergei Lavroviga.