Need, kes Tõrva kanti saanimatkale tulevad, teevad seda kauni looduse pärast – kokku 160 kilomeetrit radu viib huvilisi Eesti ja Läti piiril asuvaisse paikadesse, kuhu muidu ei satu.

Saanisõit nõuab keerulist ettevalmistust – masinate hooldust, kokkuleppeid maaomanikega ja hooldatud radu.

"Algul tuleb paks ja kohev lumi kinni rullida. Siis, kui see sõidu käigus muutub auklikuks või laineliseks, käiakse höövliga üle. Tavaliselt päeva lõpus sõidab kaks mootorsaani höövliga raja üle ja öösel muutub rada kõvemaks ja siledamaks," lausus Tõrva saanikeskuse hooldejuht Ülo Raudsepp.

Buran on reliikvia, mis praegugi sõidukorras ja millega Tõrva saanikeskus 40 aastat tagasi alustas. Nüüd on siinne saanipark Lõuna-Eesti suurim, kusjuures mõnigi masin on loodushuvilisi sõidutanud juba oma 15 000 kilomeetrit. Kuigi, jah, tegevusaeg näib ühe saanikeskuse jaoks olevat üsna mõõtmatu, sest talv on, aga lund pole, pluss veel kriisid, nii et mõnel aastal pole kelgud angaaristki välja pääsenud.

"Tänavune talv on olnud saaniinimestele üsna hüplik – lumi tuli varakult, novembris, ja jõuluks oli see lumi kadunud. Tunduski vahepeal, et talve ei tule enam, aga nüüd ühtäkki tuli talv tagasi ja loodame, et paar-kolm nädalat see kestab," ütles Tõrva saanikeskuse asutaja Imre Michalsky.

"Kui varem oleme alati öelnud, et Tõrva on ajalooline suvituslinn, siis nüüd kutsume külalisi meie juurde igal aastaajal. Talvel on meil siin lisaks saanikeskusele ka väga head võimalused suusatamiseks," lausus Tõrva vallavalitsuse avalike suhete juht Marianne Sokk.

Turismitöötajate sõnul on sel talvel eestlased jälle väiksemate paikade spaakeskusi ja sportimisvõimalusi avastamas. Et lõunaeestlased jagavad üha rohkem teavet ka Läti naabritele, on paljude jaoks perepuhkuste või ettevõtete väljasõitude paik just Eesti.