"Piisavuse pool, mis on eelarves kõige kriitilisem, on puudu," sõnas Roose Postimehes reedel avaldatud intervjuus, lisades teisal, et see on fundamentaalne mure.

Rahvusringhäälingu juht rääkis, et ERR-iga tehtav nelja-aastane leping on tema praeguse teadmise järgi rahastuse osas ebamäärane, pole aru saada, kas ERR saab mingi kindla summa või öeldakse talle lihtsalt, et ärge neli aastat raha pärast muretsege. Seadusemuudatustest jäid ka välja variandid, et ERR-i eelarve puhul arvestataks edaspidi näiteks tarbijahinna indeksit ja majanduskasvu ning pole isegi kaudseid viiteid ERR-i eelarve mingil kujul indekseerimisele.

Postimehe artiklist selgus, et kui ERR alustas 2007. aasta suvel pärast Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio ühendamist, küündis selle eelarve kroonidest eurodesse arvestatuna 23 miljonini. Värskelt valminud riigieelarve järgi on ERR-ile eraldatava toetuse suurus tuleval aastal 44,76 miljonit eurot. Kui ERR-i loomise ajaga võrreldes on Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvanud ligi 2,7 korda ning riigi eelarve lausa 4,4 korda, siis ERR-i eelarve on samal ajal suurenenud ainult 1,8 korda.

Roose sõnul ei saa välistada, et juhul kui ERRi eelarve ei suuda käia eluga kaasas, võib millalgi tekkida olukord, et rahvusringhääling ei jaksa enam talle seadusega pandud ülesandeid ja kohustusi täita. "Oleks siis, et poliitikud ütleks, et saame aru, et kolmandik raha on puudu, seega otsustame, mis on see kolmandik, mida tegema ei pea – see oleks aus," lausus Roose.

Ta tunnistas, et kui ERR-i uuendatud seadus vastu võetakse, ei oska ta ette näha, mis saama hakkab.

Loe pikemalt Postimehest.