Valimisprogrammid on ideede poolest sama kirevad kui plakatid tänavatel. Reformierakond paneb rõhu julgeolekule, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) rahvusriigile ja toimetulekule, Eesti 200 pikale plaanile, Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) toimetulekule, Isamaa eestluse püsimajäämisele, Parempoolsed mõistlikele valikutele ja Rohelised mõistagi keskkonnasõbralikele lahendustele.

On nii vastandumisi kui ka kattumisi. Üksmeel valitseb näiteks küsimuses, et kaitsekulud peavad tõusma kolme kuni kolme ja poole protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Sotsiaaldemokraadid on kaitsekulude tõusu sidunud maksudega.

"Sotsiaaldemokraatidel on soov viieks aastaks kehtestada üheprotsendine maks tuludelt riigikaitsele. Riigikaitsemaks, mis oleks justkui tulumaksu suurendamine ühe protsendi võrra," kommenteeris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Maksudebatti püüdis juba mõne aasta eest algatada Keskerakond, kuid teised erakonnad selle mõttega kaasa ei tulnud. Nüüd pakub Keskerakond välja kolme astmega tulumaksu. Astmeline tulumaks on sees veel kahe erakonna programmis.

"Seda toetavad veel sotsiaaldemokraadid ja Rohelised. Ülejäänud erakonnad üldiselt on oma valimisplatvormides või programmides öelnud, et nad ei toeta olulisi maksumuudatusi," ütles Mertsina.

Kõige kallimaks valimislubaduseks on rahandusministeeriumi hinnangul maksuküüru kaotamine, mille eest seisab Reformierakond. Kuigi kallis idee, siis võib see Mertsina hinnangul isegi teostuda, sest sellel ideel on erakondade seas laiem toetus.

"Kui nüüd vaadata maksuteemasid valimisprogrammides, millised maksumuudatused võiksid realiseeruda, siis maksuküüru kaotamine oleks küll üks selline teema, mis võiks lauale tulla," kommenteeris ta.

Kui otsida ühisosa, siis võiksid pärast valimisi läbi minna veel idee tööjõumaksude langetamisest ning omavalitsused võiksid saada paremaid võimalusi, näiteks kehtestada kohalikke makse. Ka sellised teemad on üsna mitmes programmis sees.

Hariduse osa on mõnel erakonnal lühem ja mõnel pikem. Aga üldiselt lubatakse eestikeelset haridust ja õpetajatele palgatõusu.

"Me oleme näinud, et nad on juba saanud palgatõusu ja me väga loodame, et see palgatõus, mida lubatakse neile nüüd valimisprogrammide raames, ka realiseerub. Küll aga on huvitav siin, et keegi ei räägi või oli siin üks erakond, kes mainis indekseerimist nende palkade puhul. Mis võib juhtuda, on see, et nelja aasta pärast oleme sarnases olukorras, kus õpetajate palgad, isegi kui nad on nüüd tõstetud, jäävad uuesti ajale justkui jalgu," kommenteeris Praxise analüütik Gertha Teidla-Kunitsõn.

Tema sõnul on lubadusi ja mõtteid hariduse peatükkides palju, kuid kõik ei ole praegu aktuaalsed. Tema hinnangul oleks aga võinud rohkem olla juttu sellest, kust leida koolidesse õpetajad ning mida teha, et juba koolis töötavad õpetajad ametit ei vahetaks.

"Meil on täna puudu umbes 1000 õpetajat. Igal aastal peaks meil orienteeruvalt tulema 250 aineõpetajat juurde, samas kui me vajaksime igal aastal 360 õpetajat. Me näeme, et juba seal on selline vahe sees. Me näeme seda, et umbes 25 protsenti alustavatest õpetajatest mõtlevad ja vahetavad tööd esimese kahe aasta järel," selgitas Teidla-Kunitsõn.

Kõige rohkem lähevad haridustemaatikas riigile maksma lubadused, mis on seotud õpetajate palgatõusu ning abipersonali arvu suurendamisega. Gertha Teidla-Kunitsõn ütles, et programmides on palju üldsõnalisust ning puudu jääb terviklikust visioonist.

"Me ei näe, kuhu need programmid peaksid meie haridust tervikuna viima. Me näeme kilde, juppe, tükke, aga kuidas nad selle pusle kokku moodustaksid, seda tõesti nendes programmides täna väga näha ei ole," ütles ta.

Perepoliitikas pole erakonnad samuti kitsid. Ja kui nüüd arvestada kõiki lubadusi, siis võivad pensionärid loota kas suuremale või väiksemale pensionitõusule.

"Mõni erakond toob väga täpsed numbrid välja. Aga pensionid tõuseksid igal juhul, kuna see on meil praegustesse seadustesse sisse kirjutatud, et toimub pensionite indekseerimine, mis on väga teistmoodi muude toetustega või lastega perede toetamisega, mis ei ole iseenesest indekseeritav," selgitas Tartu Ülikooli vanemteadur Mare Ainsaar.

Lastega perede toetamine on üks teema, millest peaaegu kõik erakonnad räägivad.

"Enam-vähem, mitte küll 100 protsenti erakondade seas, aga suures osas on konsensus, et kõik lapsed vajavad toetust. Esimesed, teised, kolmandad, neljandad. Ma arvan, et see on väga oluline asi. Varasematel valimistel ei ole seda nii selgelt väljendatud. Ilmselgelt on see mõjutatud siin eelnevatest debattidest," rääkis Ainsaar.

Erivajadustega lapsed ja perevägivald on teemad, millest samuti seekord varasemat rohkem programmides juttu.

On ka sellised teemad, mille Ainsaar liigitab huvitavate ideede kategooriasse. Näiteks pakub Eesti 200 isadele poole aasta pikkust isapuhkust ja Keskerakonnal on idee, et lapsega võiksid isa või ema asemel koju jääda vanavanemad.

"Tänapäevased vanaemad ja vanaisad on ka suhteliselt hea tervise juures ja muidu nad võib-olla töötaksid, aga selle nimel, et ema ja isa saaksid tööl olla, võiksid vanaema ja vanaisa hoopis laste eest hoolitseda," selgitas Ainsaar.

Ja lõpuks tuleb poliitikutel leida ikkagi vastus küsimusele, milliste soovide täitmiseks raha jagub ja milleks mitte.

Rahvusringhäälingu tellitud Kantar Emori viimase küsitluse järgi jaguneksid mandaadid riigikogus praegu nii, et Reformierakonnale kuuluks 34 kohta, EKRE-le 20, Keskerakonnale ja Eesti 200 14 kohta, sotsiaaldemokraatidele kümme ja Isamaale üheksa kohta. Sellise jaotuse korral oleksid võimalikud mitu erinevat koalitsiooni.

Jätkata saaks näiteks praegune Reformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioon – neil oleks kokku 53 kohta. Võimalik oleks ka Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide liit 58 mandaadiga või Reformierakonna, Eesti 200 ja Isamaa 57 mandaadiga.

Reformierakonnal ja Keskerakonnal kahepeale koalitsiooniks piisavalt hääli ei ole. Küll aga oleks võimalik Reformierakonna, Keskerakonna ja Eesti 200 koalitsioon 62 mandaadiga või Reformierakonna, Keskerakonna ja Isamaa koalitsioon 57 mandaadiga. Ka Reformierakonna, Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsioon 58 mandaadiga.

Kõik eelnimetatud koalitsioonid sisaldavad Reformierakonda, aga teoreetiliselt oleksid praeguse toetuse põhjal võimalikud ka teistsugused liidud, kuid seni kui Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid on välistanud liidu EKRE-ga, ei tule teistel koalitsioonidel toetus kokku. EKRE, Keskerakonna ja Isamaa liidule kuuluks praegu riigikogus 43 kohta.

Tegelikud valimised seisavad aga alles ees ja tervelt viiendik Kantar Emori küsitlusele vastanutest ei osanud öelda, kellele nende eelistus kuulub.

Eelvalimine ja elektrooniline valimine algavad juba esmaspäeva hommikul.