X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

"Valimisstuudio": poliitikud väitlesid riigikaitse üle

Valimistel kandideerivate erakondade esindajad vaidlesid esimeses "Valimisstuudios" riigikaitse ja julgeoleku teemadel.

Saates väitlesid Urmas Reinsalu (Isamaa), Hanno Pevkur (Reformierakond), Raimond Kaljulaid (SDE), Margus Tsahkna (Eesti 200), Jaak Madison (EKRE), Neeme Väli (Keskerakond) ja Ilmar Raag (Parempoolsed).

Eesti ja Venemaa suhted

Urmas Reinsalu ütles, et Eesti ja Vene saatkondades pariteetsuse kehtestamine on Eesti julgeoleku ja diplomaatia huvides ning peegeldab kahe riigi suhete madalseisu. "Sajad Vene diplomaadid liiguvad oma kattevarju all Euroopas ringi. See on praktilise kaaluga meie huvides tehtud samm."

Jaak Madison kinnitas, et EKRE hinnangul ei ole Venemaaga võimalik suhteid parandada, kui Venemaa ise ei naase normaalsesse suhtlusse oma naaberriikidega. "Meil on raske suhelda riigiga, kes on tekitanud reaalse ohu Ukrainale," sõnas ta.

Ilmar Raag märkis, et Eesti on kuulutanud Venemaa režiimi terroristlikuks ning terroristliku riigiga ei tehta põhimõtteliselt koostööd. Ta tõdes, et kui Eesti on varem olnud pikalt justkui Venemaa-ekspert, siis diplomaatide ärasaatmisega kaotab Eesti osa teadmist, mis meil Venemaast on. "Ehk pragmaatiliselt mingid suhted võiksid meil Venemaaga olla. Näiteks kui Ukraina soovib sõjavange vahetada, siis suhtleb ta sel puhul Venemaaga ja taolised pragmaatilised suhted võivad ka meil olla."

Neeme Väli nõustus Raagiga, et kuna riikide vahel tuleb aeg-ajalt mingeid küsimusi lahendada, näiteks piiriga seoses, siis tuleb suhelda. "Aga me ei saa võtta seda mingi partnerlusena enne, kui agressor pole Ukrainast väljas ja Ukraina on vaba."

Hanno Pevkur märkis, et sõda defineerib praegu kogu Euroopas suhteid Venemaaga ja kuni sõda käib, on suhted Venemaaga sisuliselt külmunud. Tema sõnul on Eestil võimalik mõjutada ka teisi liitlasi saatkondade pariteetsuse põhimõtet kehtestama. Ta täi näiteks, et ka Suurbritannia mõtleb sellele tõsiselt.

Margus Tsahkna hinnangul on saatkondade pariteetsuse nõudmisel valimiste hõngu küljes ning Eesti oleks pidanud Vene diplomaadid juba varem välja saatma. "Kui sellel oleks olnud reaalne mõju, näiteks pärast Butša sündmuste avalikuks tulemist," ütles ta.

Raimond Kaljulaid oli samuti arvamusel, et diplomaatide arvuga oleks pidanud tegelema varem. "Üks võimalus olnuks kevadel pärast Butšat, teine võimalus sügisel, kui riigikogu kuulutas Venemaa režiimi terroristlikuks. Me saame aru, et ei praegu ega ettenähtavas tulevikus ei saa olema Eestil Venemaaga suurt dialoogipõhjust ja see on tühi vaidlus, kui palju on diplomaate," rääkis ta.

Madison nõustus, et diplomaatide arvu tuli vähendada, kuid kritiseeris samuti selle ajastust. "Kolme nädala pärast möödub aasta sõja uuest etapist, aga alles aasta hiljem leitakse, et Vene diplomaadid pole diplomaadid, vaid pooled neist on agendid, kes tegelevad Eesti-vastase tegevusega ja me peaks nüüd teostama pariteetsust. Arvan, et kui see juhtub mõni nädal enne valimisi, siis see lõhnab valimispropagandana, et võita odavat populaarsust," rääkis ta.

"Põhimõte, et meil on vaenuliku riigiga pariteetsus, pole küsimustki, et peame olema väga konservatiivsed ja pragmaatilised Venemaga suhtlemises. Ei saa ette heita poliitikutele, eriti välisministrile, kui ta seda teeb enne valimisi, aga oleks pidanud tegema seda varem, sest aastaga suudavad vaenuliku riigi diplomaadid teha palju kahju," lisas ta.

Väli hinnangul peaks diplomaatide väljasaatmises olema lääneriikides ühtsus. "Kui Eesti seliseid samme astub, peaks see olema läbi räägitud meie partneritega. Venemaa silmis, ma arvan, on see samm palju mõjusam, kui seda teevad ka meie suuremad liitlased. Ma usun küll eeskuju näitamisse, aga nagu läänes on kombeks, tuleb tavaliselt partneritega asjad läbi rääkida ja koordineerida. See on edu võti," rääkis ta.

Sõda Ukrainas

Poliitikud rääkisid ka sellest, milline peaks nende nägemuses olema Ukrainas käiva Venemaa sõja tulemus lisaks Ukraina võidule.

"Eesmärk on selline Euroopa julgeolekuarhitektuur, mille puhul on kõigil Euroopa riikidel kindlus, et tulevikus Venemaa ei saa enam oma naabritele dikteerida valikuid läbi agressioonisõdade. Riigid ja rahvad saavad langetada ise oma valikuid, milline saab olema nende elulaad. Ukraina küsimus on Euroopa põhiküsimus, ajalooline küsimus, et kogu Ukraina territoorium vabastatakse, et agressor kannab täielikku õiguslikku vastutust ja maksab reparatsioone sõja eest. See on meie jaoks eksistentsi küsimus, et tulevikus neid pretsedente välistada," rääkis Reinsalu.

Madison nõustus Reinsaluga, kuid kutsus samas üles mitte olema naiivne Venemaa suhtes. "Eesmärk peab olema võit Ukrainas, Ukraina territooriumi tagasi saamine ja Venemaa hoidmine neis piirides, kus ta on vähemalt 20-30 aastaks. Kui me vaatame Venemaa ajalugu, siis lootus, et see sõda lõpetab Venemaa sõjad aegade lõpuni, on utoopia. Seda ei juhtu kunagi, kui just Venemaa ei lagune kümneks riigiks ja tulevad seal mõistlikud inimesed. Aga täna reaalsus näitab, et 80 protsenti venelastest toetavad Vladimir Putini režiimi ja ei saa arvata, et ühe sõja võit muudab inimeste meelelaadi. Sellega tuleb arvestada ka, kui ehitame üles oma riigikaitset," rääkis Madison.

Raagi hinnangul võib sõja tulemust vaadata ka erinevate faaside kaupa. "Vabastame kõigepealt Ukraina ja ärme hakka seda karunahka enne koorima, kui karu lõpuks ka maha murtud. Aga teisest küljest, igal juhul tuleb panna paika visioon, mis meile lõpuks on oluline. Selles vaates meid tegelikult ei huvita pikemas perspektiivis mitte ainult see, et Ukraina saab vabaks ja integreeritud Euroopaasse ja NATO-sse, vaid mida eesmärgina kirjeldas kevadel USA välisminister, kes ütles, et eesmärk on Venemaa võimekuse selline vähendamine, et ta ei oleks suuteline enam oma naabreid sõjaliselt mõjutama," kommenteeris Raag.

Nursipalu harjutusvälja laiendamine

Saates olnud poliitikud olid üksmeelel, et Lõuna-Eestis on harjutusvälja vaja laiendada, samas olid osad neist kriitilised valitsuse senise tegevuse suhtes Nursipalu harjutusvälja küsimuses.

Pevkur ütles, et valitsus arutab neljapäeval, millised on võimalused Nursipalu laiendamisega edasi liikumiseks. "Oleme saanud juriidilise analüüsi kolme võimaluse kohta ja neid me homme valitsuses arutame ja siis peame tegema otsuse. Juriidilises vaates on võimalik edasi liikuda nii riigikaitselise erandiga, riigi eriplaneeringuga kui ka tavamenetlusprotsessiga. Me mõistame kõik, et meil pole luksust öelda, et kaitseväel puudub harjutusvõimalus 2. jalaväebrigaadil," rääkis ta.

Pevkur lisas, et tavaplaneerimine pole võimalik, sest see võtab liiga kaua aega. "Ehk on kaks valikut: riigikaitseline erand või riigi eriplaneering."

Kaljulaid ütles, et tema on toetab praeguse valitsuse tegevust Nursipalu küsimuses ning ka riigikogu riigikaitse komisjon on tema sõnul Nursipalju laiendamise vajalikkuses üksmeelel. Tema hinnangul püüavad osad poliitikud seda teemat aga valimiste kontekstis ära kasutada.

"Selle ümber on kõik kired suuresti seotud valimistega ja mõni tahaks kasutada õudselt seda ära ja tõmmata endale tähelepanu ja näidata end rahva huvide eest võitlejana. On kahetsusväärne, et kasutatakse absurdseid valesid väiteid kaitseväe ja liitlaste kohta. Huvitav on mõelda, et kust need mõtted on pähe pandud neile, äkki kuskilt piiri tagant," kommenteeris ta.

Väli ütles, et tema hinnangul on antud küsimuse ümber poliitiline pool kohati üle võimendatud. Tema sõnul väärib kritiseerimist aga harjutusvälja laiendamisega seotud kommunikatsioon.

"Ma arvan, et ükski erakond ei vaidlusta, et kaitseväel on vaja harjutusvälja ja harjutustegevust. Vaidlustatakse ja mida kõik kritiseerivad, on see, kuidas protsessi läbi viidi ja kuidas inimestega suheldi. Siin on vajakajäämisi. /.../ Mina vaatan fakte ja argumente ja ütlen isiklikult, et öelda, kas miski on hea või halb, selleks pead sa teadma tausta. Ja täna on nii, et taustast täna mina ja enamus inimesi teab väga vähe. Kui me näeme tausta, mis on alternatiivid, kuidas jõuti selleni, et Nursipalu on ainus võimalik lahendus, siis on selge, saaks hinnata, kas see otsus on õige või vale ja saaks edasi minna," rääkis Väli.

Reinsalu oli valitsuspartneri suhtes kriitiline. Tema sõnul oli üllatav peaminister Kaja Kallase sõnum kolmapäeval, et kiirendatud korras pole võimalik Nursipalu laiendust teha. Reinsalu selgitas, et tavaplaneerimise loogikast lähtuvalt läheks Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks viis-kuus aastat, aga näiteks uued soomukid saab Eesti juba järgmisel aastal. "Milleks me neid lattu paneme. Tuleb langetada otsus, et meil on koos sõjalise võimega, mida soetame, harjutusväli olemas," ütles ta.

Lisaks on Reinsalu hinnangul kohalike inimestega suhtlus olnud segane. "Seda kulutust, mida peame kohalikele hüvitamiseks tegema, tuleb käsitleda riigikaitse usaldusväärsuse kulutusena ja tuleb vastu võtta kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse muudatused justnimelt sellest tingituna, et me ei räägi Lõuna-Eestis turuväärtusest, vaid et ehitatakse inimestele uued kodud."

Madison kinnitas, et ka EKRE hinnangul vajab Eesti Lõuna-Eestisse uut polügooni. Ka tema oli valitsuse kommunikatsiooni suhtes kriitiline.

"Nagu ka Reinsalu kritiseerib valitsuse tegevust, siis fakt on see, et kommunikatsioon on läbikukkunud. Kui inimesed kuulevad protsessi lõpus sellest, et nüüd see harjutusväli tuleb siia ja 21 talu peab kaduma, siis see pole õige. Kui sa selgitad inimestele variandid, miks osad kohad ei sobi ja kui jääbki Nursipalu ja on objektiivne selgitus, miks see on kõige parem ja kõige vähem kahju tekitav kohalikele inimestele, siis see on arusaadav. Aga see protsess on ära jäänud ja nüüd on tore, kui kuu enne valimisi Kaja Kallas teenib poliitilisi punkte, et me tõmbame nüüd natuke pidurit ja ootame, siis see ka on natuke inetu. Pole ilus, et enne valimisi rahustame ja siis pärast läheme samamoodi edasi," rääkis Madison.

Raag tõdes, et inimeste kodudest väljatõstmist ja mujale paigutamist pole võimalik kunagi lahendada nii, et kõik on kogu aeg õnnelikud. Samas tõi Raag näiteks enda kogemuse, kuidas Eestis on kaitseväe harjutusväljadega kitsas.

"Kui olin Kaitseliidus Toompea malevkonna pealik ja pidin õppusi korraldama, siis meil oli pidevalt probleeme, et kaitseväe keskpolügoonile isegi selline väike üksus nagu Kaitseliidu kompanii ei mahu ära, sest see on pidevalt nii täisbroneeritud, et ruumi ei ole. Mida siis rääkida sellest, et 2. brigaad peaks rahulikult kokku harjutama," ütles ta

"Strateegilise kommunikatsiooni mõttes oleme jõudnud punkti, millest oleks pidanud alustama, et iga perega tuleb seal individuaalselt näost näkku rääkida ja tegema rätsepalahendusi ja kokkuvõttes ütlema ka, et kui maksame ka üle turuhinna, siis kokkuvõttes Eesti riigikaitsele on see peenraha, et kogu see lõuna suund oleks meil paremini kaitstud," lisas Raag.

Tsahkna sõnul oli ta üllatunud Kallase teatest, et valitsus hakkab alles nüüd arutama juriidilist alust, kuidas harjutusvälja laiendamise protsess läbi viia. "See on viga. Kõigepealt valitsus peab tegema selgeks, kuidas protsess läbi viia. Teine on see, et tunnustan Hanno Pevkurit, kes julges selle tundliku teema ette võtta, kuna see on vältimatu, et Nursipalu harjutusvälja tuleb laiendada. Tuleb leppida iga pere, iga inimesega kokku tingimused, kuidas väärikalt kompenseeritakse koormis, mis tekib harjutusväljaga. Küsimus on selles, kuidas see toimub. Kõige halvem, mis saab juhtuda täna, enne valimisi, on see, kui peaminister räägib üht, välisminister teist ja kaitseminister ajab seda asja, mis on riigi huvides. See on kõige halvem," kommenteeris ta.

Pevkur kinnitas, et harjutusväljade laiendamisel oli laual viis alternatiivi ning need ka avalikustatakse. Pevkur vastas kriitikale, öeldes, et kogu protsess on olnud selge. "Kevad-suvel anti kohalikele omavalitsustele märku, et riigil on huvi, seejärel toimus kohalike omavalitsustega kohtumine, toimusid inimestega kohtumised. Tänaseks on toimunud viis rahvakohtumist ja teisipäeval lisaks toimus kõikide Võrumaa omavalitsustega, kus leppisime kokku, mida teeme edasi ettevõtjatega, et nad saaksid rohkem riigihangetel osaleda selleks, et seal piirkonnas oleks tööd ja leiba, mida teeme inimestele kompenseerimiseks, et müra vähendada, mida teeme, et kohalikele omavalitsustele kompenseerida täiendavalt talumistasuga seonduvalt," selgitas ta ja lisas, et kui valitsus oleks harjutusvälja laiendamise mõttega tulnud eelmisel kevadel juba välja, siis oleks sellele reageeritud samamoodi nagu praegu.

Kaljulaidi hinnangul on aga Nursipalu harjutusvälja laiendamise konflikti laiem tuum lisaks saabuvatele valimistele üldised probleemid Kagu-Eestis. "Et on madalad sissetulekud, töökohtade puudus, taristupuudus ehk tegemata töö regionaalpoliitikas."

Kaitsekulutused

Erakonnad on üksmeelel, et kaitsekulutused peaksid olema vähemalt kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

Neeme Väli hinnangul ei ole võimatu erakondadeülene kokkulepe riigikaitse tugevdamiseks. "Kui vaatate seda, mida erakonnad riigikaitse- ja julgeolekupoliitika osades oma programmides kirjutavad, siis mina ütlen küll, et see on täiesti reaalne. Ja Keskerakonna vaatest see ongi see tee, mis meid võib-olla suurest kähmlusest eristab, et me otsime ühisosa. Ma näen, et ühisosa on piisav, et erakonnad, kes parlamenti saavad, suudaksid selle kokkuleppe teha."

Jaak Madison kinnitas, et kolm protsenti SKT-st kaitsekuludeks on miinimum, mida teha. "Me räägime hetkeolukorrast, kus meil tuleb taastada ja suurendada kaitsevõimekust kiiresti, joostes võidu ajaga, et parandada lünkasid, mis on jäetud parandamata 20 aastat," ütles ta.

Madisoni hinnangul võiks kaitsevaldkonna tugevdamiseks laenu võtta. "Me rääkisime kaks-kolm aastat tagasi, kui laen oli odav, et võtame riigikaitselaenu, parandame lüngad kiiresti. Kui me räägime riigikaitse võimekusest, riigi püsima jäämisest, kaitsevõimest, mis on kõik kogu alus, siis pensionid, majandus, heaolu tuleb pärast seda, kui riik on kaitstud. Kui selleks on vaja võtta miljard, võtame, kui vaja kaks miljardit, võtame. See on kõige olulisem asi, mida tuleb täna teha sellepärast, et seda pole tehtud ehk muud varianti me täna ei näe," selgitas ta.

Sotsiaaldemokraadid pakuvad kaitsekulutuste kasvu jaoks ühe lahendusena riigikaitsemaksu. "Ma arvan, et räägime tugevalt üle miljardist, mis tuleb järgmisel riigikogu koosseisul kuskilt välja võluda ja igal juhul ühel või teisel viisil tuleb see maksumaksja taskust. Kui me võtame laenu, siis seda maksavad meie lapsed ühel hetkel. Kui me makse või tulubaasi ei puuduta kuidagi, siis järelikult tuleb see tervishoiu ja õpetajate ja kõigi teiste arvelt. Me loodame, et ärgitame sellega teisi ka mõtlema, et kuskilt see raha peab tulema," rääkis Raimond Kaljulaid

Ilmar Raag ütles, et majanduskasvu tingimustes tuleb riigikaitset eelisarendada, kuid kui majanduses on kehvemad ajad, tuleb kaaluda ka näiteks laene või makse. "Kui me võtame sõjalise riigikaitse või laia riigikaitse või selle sees elanikkonna kaitse, siis igal juhul on sellesse kulutused, mis on oluliselt kõrgemad kui need, mida oleme möödunud aastatel teinud. Konsensus siinkohal on tunduvalt raskemini saavutatav. Parempoolsete nägemus algab umbes sellest, et loodetava majanduskasvu tingimustes me prioriteetselt arendame riigikaitse, laia riigikaitsega seotud teemasid. Aga kui majanduskasvu jääb väheks, tuleb arvestada ka teiste võimalustega, olgu need laenud, ajutised maksud."

Eesti 200 alustaks kaitsekulutuste tõstmise jaoks riigieelarve kärbetest. "Eesti 200 on selgelt öelnud, et riik on oma kulud lasknud vohama. Enne kui Sotsiaaldemokraatlik Erakond uusi makse kehtestab, peame tõmbama riigi kulud kokku. Selle aasta riigieelarve 4,6 protsenti miinuses, riik on võtnud ka laenu, aga midagi pole tehtud. Riik vaatab muud kulutused üle ja teiseks võiks emiteerida võlakirju," selgitas ta.

Hanno Pevkur tõdes, et kaitseväejuhataja sõjalise nõuande järgi võiks kaitsekulutusi tõsta rohkem kui kolmele protsendile, kuid poliitikute ülesanne on leida riigi võimekuse tase. "Kui riigieelarve tegemisel lepitakse poliitiliselt kokku, et kaitsele läheb kolm protsenti, siis see pannakse kulude poolele ära ja siis vaadatakse, mida saab muud teha, kas saavad teised vähem või võetakse laenu juurde. Aga ma kindlasti ei toeta, et laenu võetakse püsikuludeks. See on välistatud, küll aga investeeringuteks," lisas ta.

Isamaa hinnangul tuleb riigikaitsesse panustada nii palju kui vaja ning Urmas Reinsalu sõnul on Isamaa valmis võtma riigikaitselaenu. "Isamaa seisukoht on, et sellises olukorras mitte rahandusministeeriumis ei tehta riigikaitse võimearenduse otsuseid, vaid neid tuleb teha kaitseväe juhataja sõjalise nõuande alusel," ütles Reinsalu. Tema sõnul on Eesti kaitsekulutused üks küsimus, kuid ka ülejäänud Euroopa riike tuleb suunata kaitsekulutusi suurendama.

Laiapindne riigikaitse, sisejulgeolek ja elanikkonnakaitse

Ajateenistuse pikendamise küsimuses kõlasid saates erinevad seisukohad.

Ilmar Raagi sõnul ei ole kõikidel erialadel vaja ajateenistust pikendada. "Aga eelkõige arvan, peame kaasama rohkem inimesi, kes tegelevad tsiviilerialadel, mida kaitseväel on vaja," ütles ta.

Neeme Väli sõnul on kaitseväelaste enda suust kõlanud, et ajateenistust pole vaja pikendada. Ta tõi aga välja riigikontrolli auditi reservüksuste mehitamise ja väljaõppe kohta, mis tõi esile kaks puudust. "Mitte kõik ajateenistuse lõpetanud ei määrata sõjaaja ametikohale, mis viitab, et puudub selge loogiline seos ajateenistuse arvu ja sõjaaja struktuuri vahel. Ja mitte kõiki neid, kes lõpetavad, ei kutsuta kordusõppustele. See probleem tuleb ära lahendada. Täna me toodame reservi inimesi, kellel pole sõjaaja ametikohta," ütles ta.

Urmas Reinsalu ütles, et naistele peaks ajateenistus jääma vabatahtlikuks ning ajateenistust tuleks pikendada vaid siis, kui see on vältimatult vajalik. Reinsalu aga nõustus Väli viidatud probleemile reservõppekogunemiste täituvusega seoses. Tema hinnangul on vaja reservväelasi täiendavalt motiveerida, muu hulgas näiteks maksuvabastustega. Ka kutselistele kaitseväelastele on vaja Reinsalu sõnul motivatsiooniskeemi, et Eesti uute võimete arendamisel oleksid professionaalsed kaitseväelased olemas.

Hanno Pevkur ütles, et ta allkirjastab tõenäoliselt lähiajal kaitseministrina uue otsuse ajateenistuse kohta. "See puudutab seda, et teatud väeliikides kutsed, millal ajateenistusse kutsutakse, liiguvad üle 12 kuule, mis on hetkel kehtiva õigusega lubatud. Me ei näe hetkel vajadust, et peaksime liikuma üle 12 kuu. Me teame, mida teeme. See ei puuduta kõiki väeliike. Seda pole vaja kõikides väeliikides, aga näiteks keerulisemates väeliikides, näiteks suurtükiväes, eelkõige, kes hakkavad töötama ja väljaõpet saama liikursuurtükkidel, nemad peavad olema 12 kuud teenistuses. Osad saavad olla lühemat aega," selgitas ta.

Sotsiaaldemokraadid tahavad täiustada asendusteenistust. "Täna on terve rida inimesi, kes võiks riigikaitses osaleda, aga mitte tingimata sõjalises rollis," põhjendas Raimond Kaljulaid.

Jaak Madisoni sõnul on Eestis tulnud justkui üllatusena varjendite ja varjekohtade vajalikkus. "Sisejulgeolek on ääretult oluline. Kõige hullem on see, et oleme Ukrainas käiva sõjaga alles avastanud, et tõesti, inimesed surevad elumajades, pommid kukuvad. Nagu heureka, mis juhtub sõjas Venemaaaga," rääkis ta.

Madison lisas, et kui mõne aasta eest oli riigikogu riigikaitse komisjonis Soome eeskujul arutelu, kas panna arendajatele kohustus mingist pinnast suurema hoone rajamisel ehitada sinna juurde ka varjendivõimekusega parkimisala, siis kurdeti, et hind tõuseb kümme protsenti. "Lõpuks on küsimus, et soomlased on nõus maksma kümme protsenti rohkem korteri eest, et oleks turvalisus ohu korral, aga meie pole nõus, me loodame, et keegi meid kaitseb," kommenteeris ta.

Margus Tsahkna sõnul on Eesti elanike teadmatus kriisiolukorras tegutsemisest suur. Selleks on tema sõnul vaja inimestele õpetada näiteks esmaabi andmist ja teha selgeks, kuhu nad ohu korral peavad liikuma. "Igal inimesel peaks olema teada oma vabatahtlik roll lisaks sellele, kui ta on määratud kuhugi sõjaaja ametikohale. See töö ei nõua palju raha, vaid organiseerimist ja reegleid.
Suurt rolli täidab tsiviilühiskond sõja toetamisel Ukrainas," ütles ta. "Me peame valmistuma selleks, see on täna Eesti ühiskonna kõige nõrgem koht."

Ilmar Raag nõustus Madisoni ja Tsahknaga. "Ambitsioon võiks olla umbes selline, et räägime ka tagala või abiteenistuse või mis iganes laiast riigikaitsest ja meil on 10 000 inimest, kes on laiapindse riigikaitse reservis, kes kõik on tsiviilerialadel, aga tegelikult töötavad sel hetkel rinde heaks," ütles ta.

"Riigikaitseõpetus koolis peab sisaldama ka laia riigikaitse teemasid, meditsiinist rääkisime, aga ka valeinfo äratundmist," lisas Raag.

Hanno Pevkur märkis, et laiapindne riigikaitse peab algama võimalikult varases eas. "Kodust saad algteadmised, riigikaitseõpetus koolis ei ole ainult teooria ja laiapindsena, vaid ka riigikaitselaagrite kaudu," loetles ta.

Raimond Kaljulaid tõdes, et Eestis ei tegeletud elanikkonnakaitse teemaga sisuliselt Venemaa täiemahulise invasioonini Ukrainasse. Ta tunnustas, et eelmine valitsus suunas suure summa elanikkonna kaitsesse ning et praegune valitsus tõstis päästjate palku. Edasi tuleb tema sõnul minna varjumiskohtade ja häiresüsteemidega. Kaljulaid rõhutas, et sotsiaaldemokraadid eraldaksid lisaks kaitsekulutuste kolmele protsendile elanikkonna kaitsesse 0,5 protsenti SKT-st.

"Oluline on ka elanikkonna koolitamine. Me soovime iga teise Eesti inimese nelja aasta jooksul ära koolitada," lisas ta.

Urmas Reinsalu märkis, et haridusminister on juba uues õppekavas näinud ette koolides elanikkonnakaitse õpetamise.

Laiapindset riigikaitset tuleks Reinsalu sõnul arendada samm-sammult nagu riigikaitse võimearendusi. "Samm-sammult, mis puudutab varjumiskohti, mis puudutab inimeste teadlikkust, tsiviiltoestuse olemasolu ükskõik, millise kriisi korral."

Ka Neeme Väli tõdes, et laiapindne riigikaitse on Eestis pikalt varjusurmas olnud. "Siia tuleb kaasata iga ühiskonna liige. Iga inimene peab jõudma selleni, et ta teab, mis on tema roll ja kuhu varjuda, kui vaja," ütles Väli ja lisas, et ka Keskerakond näeb ette inimeste koolitamist.

Väli tuletas meelde, et kuigi poliitikutel on palju häid ideid, siis tuleb nende teostamist ka toetada. "Kui paneme Kaitseliidule ülesande, peab riik seda ka toetama. Peab olema tagatud keskne koordineerimine, et kõik sammud oleks õigesti, õigel ajal ja õigete panustajate poolt tehtud."

Ka Madison rõhutas korraliku juhtimisahela tähtsust laiapindses riigikaitses. "Nüüd õnneks me oleme jõudnud selleni, et oleme andnud juhtimise rolli päästeametile. Aga nüüd edasi on küsimus selles, kui palju ressurssi me päästeametile anname," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Valimisstuudio"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: