Arstiabi kättesaadavus

EKRE-t esindanud Kert Kingo ütles, et meditsiini kättesaadavus suurtes linnades ei ole nii valusas seisus kui on maapiirkondades, kus ei ole tervisekeskuseid ja kus perearsti kättesaadavus on raskem.

Kingo sõnul peaks kogu meditsiinisüsteemi lahti võtma ja otsime üles, mis täpselt põhjustab probleeme. Üheks võimaluseks peab ta tervisekassale alternatiivide otsimist. "Haigekassa on keskendunud kasumi teenimisele ja selle võrra on teenused kannatanud. Siin tuleb ju mingi lahendus leida ja igal inimesel peaks olema võimalus valida, kust või kelle kaudu ta seda teenust ostab," ütles Kingo.

"Me teame, et on arste ja õdesid vähe. Mida on selleks tehtud, et neid rohkem oleks? Mida on selleks tehtud, et need, kes omandavad arsti elukutse, jääksid Eestisse oma tööd tegema?" küsis Kingo.

Eesti 200 ridades riigikokku kandideeriv viroloogiaprofessor Irja Lutsar ütles, et haigetele inimestele tuleb tagada sujuv liikumine erinevate meditsiinisüsteemi punktide vahel.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo rääkis, et Reformierakond lubab rajada esmatasandi tervisekeskuste baasil valvekeskused, mis peaks vähendama koormust nii erakorralise meditsiini punktidele kui ka eriarstiabile. Samuti tuleks tema sõnul suurendada e-arstiabi pakkumist. Riisalo sõnul tuleks tugevalt arendada perearstikeskuseid, luues sinna juurde erinevat kompetentsi.

Riisalo ütles, et EMO võiks vastu võtta inimesi nendel juhtudel, kui tal on saatekiri perearstilt või tal on saadud konsultatsioon perearsti nõuandeliinilt ja on öeldud, et nüüd on õigustatud see EMO-sse minek.

Sotsiaaldemokraat Helmen Kütt rõhutas samuti esmatasandi arstiabi ja perearsti keskuste olulisust.

Praegu justiitsministri ametis olev Isamaa liige Lea Danilson-Järg tõi esmatasandi arstiabisse raha suunamise katteallikana välja laekumised seoses majanduskasvuga. "See on meie tervishoiusüsteemi vundament ja sinna tuleb piisavalt ressurssi tagada, et võtta maha koormus nii EMO-delt ja eriarstidelt, kuhu asjata pöördutakse. Inimene peab saama perearstile kiiresti ligi," ütles Danilson-Järg.

Valvekeskuste loomise puhul tuleks Danilson-Järgi sõnul vältida dubleerivate süsteemide tekkimist. Samuti tuleks tema sõnul vähendada bürokraatiat. "Arstid tuleb kindlasti vabastada arstidele mitte kohasest tööst, paberimajandusest. Siin aitaks digilahendused tervisevaldkonnas, kus oleks juures ka juhised patsiendile," sõnas Danilson-Järg.

Eelmise tervise- ja tööministri, keskerakondlase Tanel Kiige sõnul tuleb suurendada tervishoidu suunatavat raha. "Õiglane riik ongi kallis. Kui me tahame tervishoius tagada samasugust taset nagu näiteks Põhjamaades, siis suurusjärgus kaks kuni kolm protsenti SKP-st tuleks panna juurde. See tähendab suurusjärgus miljard eurot aastas," sõnas Kiik.

Perearstisüsteem vajab Kiige sõnul kindlasti tugevdamist ja lisaraha. Kiige sõnul ei ole aga valvekeskuste rajamiseks personali.

Parempoolsete ridades riigikokku kandideeriv Marelle Erlenheim ütles, et valvekeskuste rajamine üle Eesti ei saa olla lahendus. "Sest igal pool täna ei seisa EMO-de ees järjekord," ütles ta.

Erlenheimi sõnul peaksid paremasse tervishoidu panustama ka patsiendid. "Panustama peame me kõik, mitte ainult riik, mitte ainult tervishoiuteenuse osutajad. Vaid ka meie patsiendid peavad saama targemaks ja peavad mõistma, et iga asi ei pea tingimata lõppema arsti juures," ütles Erlenheim.

Erlenheimi sõnul tuleb vaadata ka seda, kas osa arstide tööst on võimalik automatiseerida. Samuti tuleks kasu kahe Tallinna keskhaigla üheks liitmisest.

Irja Lutsari sõnul võiks valvekeskused tõepoolest olla mõeldud pigem Tallinna ja Tartu inimeste jaoks. Lutsari sõnul oleks oluline tagada, et inimene saaks arstiabi ka nädalavahetusel.

Kert Kingo rõhutas, et paljudel inimestel ei olegi võimalik oma perearsti juurde pääseda ja paremal juhul käib ravimine e-kirjade vahendusel. "Telefonidele ei vastata, ammugi ei ole võimalik vastuvõtule pääseda. See ei ole lahendus, et räägime ilusat juttu perearsti juurde minemisest. Tuleb leida leida lahendus, miks ei pääse inimene oma perearsti vastuvõtule," rääkis Kingo.

Helmen Küti sõnul näevad sotsid ühe lahendusena ravikindlustuse laiendamist kõigile. "Siis ei pöördu inimesed, kellel täna puudub ravikindlustus EMO-sse, sest see on praktiliselt nende ainus võimalus häda korral abi saada," lausus ta ja lisas, et selle maksumus on umbes 80 miljonit.

Arstide puudus

Rääkides arstide puudusest ütles Riisalo, et riik peaks toetama kogenud arste, et nad saaksid perearstikeskustesse tööle minna. Samuti tuleks vaadata ka välistööjõu poole. "Me peame neile keelt ja oskusi juurde õpetama."

Arstide ja õdede Eestis hoidmise faktoritena tõi Riisalo välja töökoormuse ja töökeskkonna.

Kingo ütles, et kuna arstiõpingud maksab kinni maksumaksja, siis vastuteenena peaks arst jääma Eestisse tööle. "See on elementaarne, tasuta lõunaid ei ole," ütles Kingo.

Lutsar ütles vastuseks Kingole, et paraku tuleb Eestil oma inimesi välismaal välja õpetada, sest Eesti on lihtsalt liiga väike riik. "Näiteks Iirimaal laste infektsioonhaiguste eriala ei saagi õppida. Nad on liiga väiksed selleks," tõi Lutsar näite välismaalt.

Kütt tõi debatti regionaalse ebavõrdsuse teema tervishoius ja pakkus ühe võimalusena hakata pakkuma suuremat palka näiteks arstidele, kes hakkaks tööle maapiirkondades.

Riisalo tõi samuti esile lähtetoetuste võimalust ja ka seda, et kaks perearsti saaks koos töötada.

Erlenheimi sõnul tuleks muuta perearstikonkursse. "Laseme kohalikud omavalitsused sisuliselt ka sinna sisse, vajadusel kasvõi see konkurss nende poolt üle võtta ja teeme rätsepatööd. Ühte arsti huvitab lasteaiakoht, teist transpordikulu, kolmandal on mingi muu asi. Ärme püüame kõike ühetaolise asjaga lahendada," rääkis Erlenheim.

Danilson-Järgi sõnul on arstide nappuse taga ka Eesti demograafiline kriis. "Me peame keskenduma sellele, et nendes valdkondades, mis on riigi jaoks väga olulised, oleks head töötingimused," sõnas Danilson-Järg.

Tanel Kiik rõhutas samuti digilahenduste kasutusele võtmist, et vähendada arstide ressursi ülekasutamist.

Kert Kingo sõnul anti meditsiinitöötajate puudusele hoogu juurde, kui töölt lasti lahti need, kes ei soovinud end koroona vastu vaktsineerida.

Lutsari sõnul ei saa arstiõppes teha ka järeleandmisi, sest kui tudeng võetakse kergemini sisse, siis hakkab ta hiljem välja kukkuma. "Ma arvan, et see praegune vastuvõtt on õige," ütles ta.

Aga kuidas saada noori ka väiksematesse kohtadesse? "Tegelikult võiksid ka vallad ja väiksemate haiglate arstid tulla ja juba tudengitega rääkida, viiendal, kuuendal kursusel ja pakkuda välja stipendiumi," vastas Lutsar enda esitatud küsimusele.

Vastates küsimusele, kuidas tervishoidu rohkem raha saada, ütles Helmen Kütt, et üheks võimaluseks võiks Sotsiaaldemokraatide nägemuses olla töövõimetuslehtede üleviimine haigekassast töötukassasse. "See tagaks 200 miljonit eurot haigekassale," ütles ta.

Erlenheim ütles, et Eesti 200 toetab sama mõtet. "Aga selle eeldus on see, et riigieelarve seis on nii hea, et sotsiaalkindlustusfonde ei vajata enam eelarve tasakaalu näitamiseks või likviidsusvahendute tagamiseks või mingiks muuks eesmärgiks kui nad tegelikult mõeldud on. Siis saab ka neid targalt kasutada," lausus Erlenheim. 

Lea Danilson-Järg ütles, et tänane sotsiaalsüsteem on sotsialismi poole kaldu. "Seetõttu me näeme ka seda võimalust, et inimestele tuleb luua võimalus ka erakindlustusena endale tervisekindlustus tagada ja ka erasektori teenuseid tarbida. Mida rohkem raha me kaasame tervishoiuteenuste osutamisse, seda parem. Mõelda tuleb läbi ka maksustamise küsimus," rääkis Danilson-Järg.