Arakase sõnul on erakondade valimisprogrammides pigem kirja pandud soovikontsert kui ideed, mismoodi majandus tõusule pöörata.

"Sai selgelt aru, et majandus valimiste peateema ei ole. Eks Eestis teenivadki ettevõtlustulu 20 00 kuni 30 000 inimest, et ei peagi nende pärast muretsema. Vanaduspensioni saab kümme korda rohkem inimesi," lausus ta

Tartu Ülikooli majandusprofessor Urmas Varblane ütles, et väga palju püütakse inflatsiooni ja hindade tõusu lahendada toetustega ja aktsiiside langetamisega.

"Aktsiiside alandamises on pea võistlus, et kes pakub rohkem. Loodetakse, et kui alandatakse, siis kaubandus hindades tagasi ei tõsta. Väga palju selle peale loota ei saa," lausus Varblane ja tõi näiteks, et Lätis langetati käibemaksu juurviljadel, kuid nagu pärast analüüsid näitasid, tõusid hinnad uuesti üles tagasi.

Tööstusjuht Emöke Sogenbits märkis, et otsingusõna "tööstus" puhul sai ta kõigi erakondade programmide peale kokku kaheksa vastet.

"Oluline oli, et toetame investeeringuid, aga kuidas, jäi kahe silma vahele. Jah, on (pettumus). Tööstus annab kaks kolmandikku koguekspordist, seal töötab 125 000 inimest ja kaudselt veel sama palju, kui mitte rohkem. Kuivõrd mantra on, et tööstus peab ise hakkama saama, siis keskendutakse pigem pensionide tõstmisele. Kuidas tööstus peab ise hakkama saama, see on tagasihoidlikult öeldes muude lubaduste varju jäänud," lausus Sogenbits.

Arenguseire keskuse juht Tea Danilov ütles, et temal jäi samas programme lugedes tunne, et kõik erakonnad mõistavad, et majandus on suures pöördepunktis ja kõik proovivad oma panuseid panna. Danilov tõi positiivsena välja erakondade pakutud maksusoodustusi ja stiimuleid teadus- ja arendustegevusele. "Mis on suur pööre poliitilises mõtlemises," märkis ta.

Arakas nentis, et tema nii optimistlik ei oleks, sest majanduse rahastamise osa oli programmides väga pealiskaudne ning lahendused tuleks leida intellektuaalomandi loomise rahastamiseks.

Eksperdid panid suurema lootuse personaalse riigi idee rakendamisele, mis lubaks seniste laustoetuste asemel sihitud toetusi ja kokkuhoidu riigile.

"Hästi palju on kasvanud sotsiaaltoetused. Mitte et vanaduspensione tuleks vähendada, aga kõik muu (toetus) tuleks personaliseerida. Kõik andmed (inimeste kohta) on olemas, aga jaotatakse laiapõhjaliselt kõigile. Ei taheta langetada poliitilisi valikuid, et kes saab, kes ei saa, et kuhu sa selle piiri tõmbad," lausus Arakas.  

Arakas lisas, et kui mõni erakond pakubki toetuspõhist riigimudelit, siis see on vale. "Riik peaks kujundama ainult keskkonda ja hoidma end nii kaugele kui võimalik ühe või teise sektori toetamisest," ütles ta.