Rahandusministeerium analüüsis 2018. aastal tehtud maksuvaba tulu reformi mõju maksukoormuse jagunemisele, et selle põhjal maksupoliitikat kujundada ja kavandada. Fookuses olid nii tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse, käibemaksu kui ka aktsiiside mõjud inimestele ja peredele.

Uuringu tulemused näitasid, et maksuvaba tulu reformil on olnud positiivne mõju suurele osale Eesti leibkondadest, tulumaksu osakaal on langenud ja inimeste netosissetulek on kasvanud, seda eriti madalamate sissetulekutega leibkondades.

Kõrgema sissetulekuga leibkonnad maksumuudatusest ei võitnud ega kaotanud: nende maksukoormus ei suurenenud, sest tulumaksumäär ei ole muutunud ja tegemist on tervikuna progresseeruva maksuga.

Kui praegust olukorda võrrelda stsenaariumiga, mil maksumuudatusi poleks tehtud, saab uuringu kohaselt öelda, et tänu reformidele aeglustus ebavõrdsuse kasv. Samas leiab andmete põhjal kinnitust, et pidades silmas ainult tulusid, on ebavõrdsus Eestis siiski suurenenud ja see trend tõenäoliselt jätkub.

Vanusegruppides on maksuvaba tulu suurenemine olnud kõige kasulikum pensionäridele, kelle seas on see vähendanud vaesusriski. Ilma tehtud muudatusteta oleks vaesusrisk viimase viie aasta jooksul suure tõenäosusega hoopis tõusnud.

Reformita olnuks riigi tulud suuremad

Riigieelarvele mõjus reform negatiivselt - riik on saanud kolm kuni viis protsenti vähem tulumaksu, kui ta oleks saanud juhul, kui muudatust poleks tehtud.

Näiteks möödunud aasta puhul oli madalama sissetulekuga leibkondade maksupoliitilise toetamise kulu umbes 200 miljonit eurot.

Tulumaksust laekuvad tulud on samas kasvanud, sest vaadeldud perioodil on Eestis toimunud suhteliselt kiire sissetulekute kasv. Inimeste tulude tõus ja maksuvaba tulu arvutusreeglite piiride muutumatus on endaga toonud kaasa selle, et maksuvaba tulu on senisest enam kujunenud madalama sissetulekuga inimestele suunatud meetmeks.

Eesti leibkondade maksukoormuse jaotuse ning maksuvaba tulu reformi mõjuanalüüsi viis rahandusministeeriumi tellimusel läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuring koostati 2016–2021 aasta andmete põhjal.