Et õppida laskma FH-70 haubitsast, piisas Ukraina suurtükiväelastele kahest nädalast.

"Teades tausta, on neil piisavalt kogemusi Vene järelveetavate relvasüsteemidega. Kahest nädalast täiesti piisab," kinnitas suurtükipataljoni ülem kolonelleitnant Allan Raidma.

Kolmapäeval sooritas keskpolügoonil oma eksami üheksa Ukraina suurtükiväelaste meeskonda. Kokku lasti välja 150 mürsku.

Tegemist on viienda Ukraina suurtükiväelaste üksusega, mis Eestis väljaõppe läbib. Siiamaani lasid nad nõukogudeaegsetest 152-millimeetristest haubitsadest D-20 ja D-30. See on endise Nõukogude Liidu territooriumil üks levinumaid kaliibreid.

"Need toimisid hästi, kuid neil on väike kaliiber ja väike laskeulatus. Meil on vaja paremat relvastust," ütles Ukraina sõjaväelane hüüdnimega Portfell. Eesti õpitud FH-70 tase on tema sõnul palju kõrgem kui ukrainlaste endiste suurtükkide oma.

"See on umbes sama, nagu sõita Žiguli ja Mercedesega. Põhimõte on sama, suurtükk ongi suurtükk. On küll teatud eripärad, aga üldiselt on kõik sama. Kvaliteedis on ainult vahe," selgitas Ukraina sõjaväelane hüünimega Shrek.

Lisaks suuremale laskeulatusele ja täpsusele erineb FH-70 nõukogudeaegsetest süsteemidest ka võimsama, 155-millimeetrise kaliibri poolest. Tegu on NATO standardiga, mis tähendab, et laskemoonaga peaks nüüd ukrainlastel olema vähem probleeme.

"Nagu teada, Ukrainal on suur probleem laskemoonaga – seda ei jätku, et olla võrdne vastane. Seetõttu me peame kogu aeg pingutama, et täita ülesandeid vähema moonaga," ütles "Shrek".

Lähiajal lähevad Ukraina kaitsjad kodumaale tagasi koos Eestist saadud suurtükidega. Kuid mitte otse rindele.

"Me hakkame õpetama oma relvavendi, kes ei saanud siia tulla. Ma arvan, et see võtab meil natuke rohkem aega kui Eesti instruktoritel, aga meil on terased poisid, nad õpivad kõik kiiresti," sõnas "Portfell".