Sooliste andmetega seotud toimingud, näiteks isikukoodi muutmine või ka soovahetusoperatsioon, eeldavad Eestis inimese enda kirjalikku avaldust ja ka arstliku ekspertiisikomisjoni otsust soo muutmise kohta. Selle komisjoni kutsus ellu töö- ja terviseminister ja praegu tegutseb see Lääne-Tallinna keskhaigla juures.

Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste rääkis ERR-ile, et selles komisjonis saavad inimesed võimalikult asjatundlikult ära kuulatud ning lõpuks langetatakse hinnang koos võimalike soovitustega sellele inimesele, kas tal on vaja veel mingite spetsialistide konsultatsiooni või on tõesti lihtne ja selge see, et inimene saab teenuseid, mis ta soovib ja saab lõpuks ka sooandmed rahvastikuregistris muuta.

Sotsiaalministeeriumi andmetel on komisjon Eestis aastatel 2008–2021 teinud otsuse soo korrigeerimise kohta 145 inimesele. Neist 91 otsust on tehtud aastatel 2018–2020 ehk vaid kolme aasta sees.

"Meie numbrid näitavad seda, mitme inimese kohta on siis praegu kehtiva määruse alusel ja selle arstliku ekspertiisikomisjoni otsuse alusel vormistatud ministri käskkiri loa andmiseks arstlike toimingute ehk siis tervishoiuteenuste osutamiseks. Ja tõepoolest kuni aastani 2020 see on olnud sellises aeglases tõusus," rääkis Paluste.

Eelmisel aastal langetas komisjon kaheksa otsust. Võrdluseks – aastal 2020 tehti 43 otsust.

Erinevus on tingitud komisjoni reorganiseerimisest – üks komisjon oli oma tegevust lõpetamas ja uus ei olnud veel alustanud.

Komisjonilt lubava otsuse saanud inimesed jagunevad gruppideks – mõni on läbinud või läbimas operatsiooni, osa hormoonravi või vahetanud ainult isikukoodi. Viimase nelja aasta jooksul on isikukoodi vahetanud 77 inimest.

Ministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõunik Viiu-Marie Fürstenberg selgitas, et soo andmete muutmisel on eesnime muutmine vabatahtlik. Selle arvu sees on ka need isikukoodi muutmised, mis toimunud välisriigis ja millega siseministeerium on nõustunud. Mõnel üksikul juhul on avaldatud soovi taastada ka oma sünnijärgse soo andmed.

"See on ka üks põhjus, miks praegune komisjon on võtnud ikkagi oluliselt põhjalikumalt kõiki neid juhtumeid vaagida, et selliseid olukordi pigem ennetada," selgitas Paluste.

Alaealisel peab soovahetuse või isikukoodi muutmise protsessi algatamisel olema lapsevanema või eeskostja nõusolek. Palustele teadaolevalt on aga alaealiste arstliku ekspertiisikomisjoni ette jõudmine pigem harv nähtus.

"Minu mäletamist mööda vist mingid paar juhtumit, kus pöörduti, aga seda lõplikku otsust siiski ei tehtud. Aga praeguse komisjoni kohta ma nüüd öelda ei oska, kas nüüd selle 2022. aasta jooksul alaealiste pöördumisi oli. See peaks selguma nüüd sellest statistikast, mille me loodame saada märtsi lõpuks," ütles Paluste.