"Võib eeldada, et kõik vähemalt 15-aastased alaealised ei hakka aktiivselt oma andmeid rahvastikuregistrisse esitama või selle portaalis oma andmeid vaatama," prognoosis ministeerium eelnõu mõju alaealistele. 

Praegu ei ole lastel iseseisvalt juurdepääsu oma rahvastikuregistri andmetele ega õigust sinna andmeid esitada. Samuti ei näe alaealised rahvastikuregistris valimis- ega kontaktandmeid.

16-aastastel lastel on aga võimalus osaleda kohaliku omavalitsuse valimistel, mistõttu ligipääs sellistele andmetele on siseministeeriumi hinnangul tegelikult vajalik. Samuti saavad juba praegu vähemalt 15-aastased alaealised taotleda ise ID-kaarti, passi ja elamisloakaarti.

Uue eelnõu järgi saaksid vähemalt 15-aastased alaealised kanda rahvastikuregistrisse oma kontaktandmed ja lisa-aadressi.

Eesti Noorteühenduste Liit toetab haldusteovõime laiendamist noortele. "Kedagi ei peaks 18 aastaselt viskama täiskasvanuellu, et mine ja uju. Ilma, et varasemalt oleks saanud praktiseerida väiksemate kohustuste ja võimalustega, " ütles Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees ja tegevjuht Kaarel Taimla. 

Samas tekkis liidul küsimus, miks hakkaks seadus kehtima alates just 15. eluaastast.

"Kui meie näiteks taotleme seda, et 16-aastane saaks lisaks kohalike omavalitsuste valimistele hääletada ka veel riigikogu või Euroopa Parlamendi valimistel, siis on see küsimus, et aga miks nüüd 15, mitte 16 või mõnel teisel hetkel?" tõi Taimla esile. 

Taimla sõnul võiks riigis tekkida ühtne arusaam, millisest eluaastast mingid kohustused ja õigused rakenduvad: "Kui riik teeb otsuseid, peaks need olema strateegilised ja pikaajaliselt läbimõeldud, et miks saab keegi mingisugusel ajahetkel otsustusõiguseid."

Lastele antaks uue eelnõuga võimalus muuta ka väiksema kaalu ja mõjuga andmeid. Näiteks saavad nad muuta rahvastikuregistris oma rahvust ja emakeelt. 

"Rahvus ja emakeel on ütluspõhised andmed, mida inimene vaid enda siseveendumuse kohaselt esitab," selgitas siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas. Riik selliseid andmeid ei saa kontrollida.

Eelnõus on probleemiks toodud, et lapsed ei pruugi mõista, miks valeandmeid ei tohi esitada. "Samas on ka täiskasvanuid, kes isegi teovõimelisena ei taha esitada õigeid andmeid või ei saa aru, et valeandmete esitamine ei ole õige," toodi eelnõus välja. 

"Ma ei arva, et noor, kellel on juba tahtmist ja viitsimist ja vajadust minna rahvastikuregistrisse, et ta läheb sinna sellel eesmärgil, et teha jutumärkides nagu nalja," kommenteeris Taimla valeandmete võimalikkust. 

Alaealistele juba varakult väiksema kaaluga kohustuste andmisega loodab ministeerium õpetada lapsi oma tegude eest vastutama.

Eelnõu mõjutaks seadusena jõustumisel ka laste vanemaid, sest vähemalt 15-aastase alaealise vanemad peavad harjuma sellega, et neil ei ole enam ainuõigust pääseda juurde oma alaealise lapse rahvastikuregistri andmetele.

Eelnõu sihtrühmas on üle 25 000 vähemalt 15-aastase lapse. See jõustuks riigikogus heaks kiitmisel eeldatavasti 2025. aastal.