Veebruari keskel võttis riigikogu vastu punamonumentide avalikust ruumist teisaldamise seaduse, millele riigikogu õigus- ja analüüsiosakond oli eelnevalt hävitava hinnangu andnud. Nimelt näitas analüüs, et juba nõuetele mittevastava ehitise määratlus ei ole üheselt arusaadav ega seega põhiseadusega kooskõlas. Lisaks tuvastas analüüs eelnõus veel mitu kitsaskohta.

President ei ole veel otsust seaduse väljakuulutamise kohta teinud. Otsustamiseks on presidendil aega 8. märtsini.

Möödunud nädalal tellis justiitsministeerium veel kaks analüüsi, mis läksid riigile kokku maksma 9600 eurot, lisandus käibemaks. Justiitsminister Lea Danilson-Järg põhjendas ERR-ile uute analüüside tellimist vajadusega saada eelnõule ka väliste ekspertide arvamus.

"Eelnõu koostanud justiitsministeeriumi ekspertide hinnangul vastuolu põhiseadusega pole. Kuna kooskõla põhiseadusega on aga äärmiselt oluline küsimus, mida peab seaduse väljakuulutamisel arvestama ka president, pidasin justiitsministrina vajalikuks saada ka väliste ekspertide arvamus, et asjas selgust luua. Kahe advokaadibüroo analüüsides toodud argumendid ja järeldused kinnitavad, et seadus on kooskõlas põhiseadusega," lausus minister.

Analüüsid telliti õigusbüroodelt Levin ja Sorainen ning sellise valiku tingis ministri sõnul asjaolu, et need bürood vastasid justiitsministeeriumi palvele analüüsi teha.

Levini vandeadvokaat Paul Keres kinnitas oma analüüsis, et riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna arvamuses eelnõule tehtud etteheited ei ole põhjendatud. Keres leidis, et kriitika põhines utreeritud tõlgendusel, mille puhul peetakse võimalikuks, et hoone tervikuna - näiteks stalinistlikus stiilis hoone - võiks õhutada vavenu või toetada või õigustada okupatsioonirežiimi või agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase või sõjakuriteo toimepanemist.

Keres ei leidnud kinnitust ka etteheitele, et eelnõu pole piisavalt selge, kuna keskmisel inimesel ei ole võimalik aru saada, kas hoone osa on vaenu õhutav ning millisel määral on hoone osa avalikult nähtav. Vandeadvokaat ei näinud selles küsimuses põhiseadusega vastuolu.

Värske analüüsi kohaselt tekiks vaenu õhutavate ja mitte õhutavate objektide seaduses määratlemisel oht, et mingil hetkel osutub keelatuks kasutada elemente, mis on kunagi olnud vaenu õhutavad, aga seaduse jõustumise ajal enam mitte. Samuti välistaks seaduses paika pandud nimekiri ka objektid ja sümbolid, mis võivad hoopis tulevikus saada okupatsiooni ülistava tähenduse ja seda võimendada.

Küsimused selle kohta, mis on avalikust kohast nähtav hoone osa ja kas näiteks drooniga vaadeldav hoone osa on samuti avalikult nähtav, on analüüsi kohaselt õigustatud, kuid seda saab iga juhtumi puhul eraldi hinnata ja seega ei pidanud Keres seda põhiseaduse rikkumiseks.

Ta tõi näite, et eramaja sisehoovis hekkide vahel asuv genotsiidirežiimi diktaatori büst ei ole avalikult nähtav, sest seda näeb vaid väike hulk inimesi. Samal ajal on lennujaama lähedal asuva kortermaja katusele maalitud sümboolika avalikult nähtav, sest seda võib iga lennujaama külastaja maandumisel ja õhkutõusul näha.

Soraineni analüüs jõudis samuti seisukohale, et seadus on nii formaalselt kui ka materiaalselt põhiseadusega kooskõlas. Analüüsi teinud vandeadvokaat Norman Aas märkis, et seadused ongi tavaliselt abstraktsed ning kõiki mõisteid pole võimalik lõplikult seaduses lahti kirjutada.

Justiitsministeeriumi kinnitusel ei ole eelnõu eesmärk ühegi stalinistliku hoone tervikuna lammutamine.