Esmalt ütleb riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna analüüs, et juba nõuetele mittevastava ehitise määratlus ei ole üheselt arusaadav ega seega ka põhiseadusega kooskõlas. Analüüsi koostanud nõunik Triinu Põdramägi kirjutab, et keskmisel inimesel ei ole võimalik muudetud seaduse alusel aru saada, mil määral on hoone osa avalikult nähtav ja kas see osa on omakorda vaenu õhutav.

Samuti märgib Põdramägi, et hinnangu ehitise nõuetele vastavuse osas peaks seaduse alusel andma kohalik omavalitsus, samas ei pruugi igal omavalitsusel olla pädevust semiootilisi ja karistusõiguslikke hinnanguid anda ning eristada eemaldamisele kuuluvat ja mittekuuluvat sümboolikat.

Lisaks on analüüsi kohaselt probleem punasümboolika eemaldamise valitsuskomisjoni rollis ja pädevuses. Muudetud seaduse alusel tuvastab ehitise kooskõla vajadusel nimelt valitsuskomisjon, mis võib ka viimase meetmena sundida ehitist lammutama.

"Sellisest eelnõu sättest õhkub omajagu riigi omavoli ja meelevaldsust. Põhiseaduses sätestatud omavoli keeld samas nõuab, et riigivõimu teostamine peab olema üksikisiku jaoks ettearvatav. Sellised komisjonid meenutavad pigem totalitaarsete režiimide organeid, kes hindasid kunsti vastavust võimurežiimi ideoloogile," kirjutas Põdramägi.

"Seletuskirja kohaselt on valitsuskomisjoni puhul tegemist nõuandva organiga, ent ometi on samal ajal komisjonil õigus tuvastada ehitise mittevastavus. Samuti on ebaselge asjaolu, kas komisjon võib omal initsiatiivil menetlust alustada või mitte. Eelnõust üheselt ei selgu, kas valitsuskomisjon luuakse ad hoc ehk vastavalt vajadusele või on tegemist alatise valitsuskomisjoniga," lisas ta.

"Samuti jääb ebaselgeks, kas valitsuskomisjoni all mõeldakse juba riigikantselei juurde loodud punamonumentide töörühma, kelle isikukoosseis on salajane," seisab analüüsis. "Sellised salajased või poolsalajased laia otsustusõigusega komisjonid demokraatlikku ühiskonda ei sobi ning ei ole kuidagi põhiseaduse mõtte ja vaimuga kooskõlas."

Analüüsis seisab veel, et põhiseadusega ei pruugi kooskõlas olla kinnisvara omanikele pandav kohustus ebasobiv sümboolika oma raha eest eemaldada, seda enam, et analüüsi koostaja hinnangul ei ole sümbolite eemaldamisega soovitud mõju proportsionaalne.

"Üksikute (puna)sümbolite eemaldamine hoonete avalikult nähtavatest osadest ei vähenda teatud ebasõbralike riikide või ka ühiskonnagruppide vaenu Eesti Vabariigi vastu ega pane hukka mõistma okupatsioonirežiimi, agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemist," märkis Põdramägi.

Põdramägi hinnangul ei ole üleüldse sunniga ehitise lammutamine proportsionaalne. "Hoone, mille avalikud osad on kaetud punasümbolitega, ei kujuta sellises mahus ohtu, et need tuleks lammutada. Riive on seda intensiivsem, kui ehitis kuulub füüsilisele inimesele ja tegemist on eluhoonega, samuti tuleb isikul teha kulutusi, mis seotud ehitise nõutele vastavaks muutmisega," märkis Põdramägi.

Probleem on Põdramägi hinnangul ka muudatustest tulenevate tähtaegadega. Tema hinnangul ei ole eelnõust tulenev ehitise nõuetega kooskõlla viimiseks antav kolm kuud piisav. Vastuvõetud seaduses pikendati tähtaega kuue kuuni.

Tervikuna hindab Põdramägi, et tegemist on ebaõnnestunud eelnõuga. "Eelnõu oma sisult on ebaselge, määratlused liiga laialivalguvad. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused. Õigustavaid põhjusi eelnõus ega seletuskirjas paraku ma ei tuvastanud," märkis Põdramägi.

"Ettenähtud meetmed pole proportsionaalsed, oma olemuselt ei ole ka võimalik kõrvutada stalinistlikku elumaja ja avalikus ruumis olevaid okupatsioonihõngulisi monumente. Kui seadusandjal on soov ehitusseadustikku punasümboolika osas täiendada, siis võiks hoopis kaaluda "ebasobilikele" ehitistele neutraalse infotahvli paigaldamist või sümbolite kinni katmist," lisas Põdramägi.

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muudatused, millega võimaldatakse punamonumentide teisaldamist avalikust ruumist ja laiendatakse eemaldatavate objektide ulatust, kaasates ka arhitektuuri- ja kunstiteosed.

Seaduse peab jõustumiseks välja kuulutama president.

Eelnõu välja töötanud justiitsministeerium riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna analüüsiga ei nõustunud ja esitas sellele ka vastuväite. Ministeerium jäi seisukohale, et muudatus on kooskõlas põhiseadusega ning sellest tulenevad piirangud ja kohustused on proportsionaalsed ja põhjendatud.

"Tegemist on olulise eelnõuga, mille eesmärgiks on muuta Eesti avaliku ruumiga kokkusobivaks hoonete avalikult nähtavad osad, samuti avalikult eksponeeritud monumendid, skulptuurid, mälestusmärgid ja muud sellised rajatised nii kiiresti kui võimalik ja seeläbi ennetada ka ohtu Eesti avalikule korrale ning julgeolekule," seisab justiitsministeeriumi vastuses.

Triinu Põdramägi omakorda tutvununa justiitsministeeriumi seisukohtadega jäi oma hinnangute juurde.