Kui enamiku tartlaste südames on ikka Emajõgi, siis ökoloog Jürgen Karvak on oma teadustöö pühendanud Jaamamõisa ojale.

"See on selline põnev oja, et ta algab Tartu äärest, voolab paar kilomeetrit maa peal, aga see on ikkagi hästi muudetud. See on sirgeks kaevatud sügavas kraavis. Kui jõuame Jaama tänava juurde, siis siit see läheb maa alla ja voolab kilomeetri jagu Annelinna tänavate all veetorudes ja suubub Emajõkke Turu silla juures," kirjeldas Tartu Ülikooli vooluveekogude ökoloogia nooremteadur Jürgen Karvak.

Maailmas on näiteid, kus lausa kesklinnas on jõgi maa alt välja toodud. Koostöös Taani teadlastega ongi nüüd Tartu teadlased asunud uurima, kas midagi sarnast võiks teha ka Jaamamõisa ojaga.

"Väga suur lootus on, et lõpuks see oja ikkagi muuta palju looduslähedasemaks ja lõpuks tuua ka linnatänavate alt välja. Aga mitte ainult elustiku jaoks. /.../ Kui oleks selline sini- ja roheline ala, vulisev oja ja rohelised kaldad, siis ma arvan, et oleks palju mõnusam see kant siin. Paljud Annelinna elanikud ka ikkagi ei tea, et neil seal jalge all voolab väike oja," rääkis Karvak.

Tartu linnainsener Mati Raamat tervitas teadlaste algatust, aga tõdes, et linnaplaneeringutes seda oja praegu ette nähtud pole.

"Eelmisel aastal tegi Tartu linn veekogude inventuuri, selles veekogude nimekirjas Jaamamõisa oja üles tähendatud ei ole. Meil on kitsukesed tänavad, et kuhu sinna siis panna see ja kus see juurdepääs säiliks. Küsimusi on palju. Ja kui küsimusi on, siis tulevad teadlased appi. Las nad siis uurivad ja siis vaatame," kommenteeris Raamat.

Jaamamõisa oja uurimine on osa sel sügisel startinud elurikkuse taastamise projektist, mida suures osas rahastab Euroopa Liit. Tartu linn panustab 1,5 miljoni euroga. Üks esimesi selles projektis tehtavaid töid on näiteks Supilinna tiigi taastamine sel aastal.

Kui oja maa peale toomist veel uuritakse, siis juba maa peal voolava osaga on kindlad taastamisplaanid.

"Me plaanime sellest teha lineaarpargi, kus korraga saavad inimesed mõnusalt jalutada – on selline pargi moodi lahendus –, aga samal ajal on oja tehtud loogeliseks, süvendatud ja loodud taimestik, mis toetab neid veeliike," selgitas Tartu Roheringi projekti algataja Tuul Sepp.

"Aga me selle projekti käigus alles uurime, kas ja kuidas meil oleks mõistlik ja võimalik see oja tuua torudest välja ka seal allavoolu osas, kus ta kilomeetri jagu praegu tänavate all voolab," lisas ta.