"Kaebusi laekunud ei ole, küll aga on laekunud üks teabenõue Eesti Konservatiivselt Rahvaerakonnalt, milles nad soovivad andmeid e-hääletamise süsteemi detailide kohta," rääkis Koitmäe ERR-ile.

Tema sõnul vastab valimisteenistus EKRE teabenõudele "esimesel võimalusel", eeldatavasti juba teisipäeval.

Koitmäe selgituse kohaselt saab kaebusi esitada kolme päeva jooksul vaidlustatava otsuse või toimingu tegemisest, misjärel vaatab valimiskomisjon kaebused viie tööpäeva jooksul läbi.

Valimisteenistuse juhi sõnul oli esmaspäeva õhtuks häälte üle lugemine lõppenud, kuid andmete protokolli sisestamine veel käis.

"Mõni tund tagasi lõppes ka elektroonilise hääletamise süsteemi andmete kontroll ja hääletamistulemuste kontroll. Pabersedelite puhul võib öelda, et kuna sedelid on täidetud käsitsi, siis ikka tuleb ette, et mõni sedel tunnistatakse kehtetuks või siis vastupidi – loetakse kehtivaks. Mis puudutab elektroonilisi hääli, siis seal mingeid anomaaliaid ei olnud, kõik klappis," ütles Koitmäe.

Valimisteenistuse juht selgitas, mida tähendab e-häälte üle kontrollimine.

"Nagu ka paberhäältega on ette nähtud, loetakse ka e-hääled teist korda ehk korratakse neid protseduure, mida tehti valimispäeva õhtul audiitorite juuresolekul. Ja e-hääletamise süsteem väljastab lugemistõendi, mille alusel kontrollitakse audiitorrakendusega, kas tulemus on korrektne," rääkis Koitmäe.

Koitmäe ei osanud esialgu öelda, kui palju oli neid inimesi, kes oma e-häält pühapäeval valimisjaoskonnas pabersedeliga muutis. Tavapäraselt jääb see Koitmäe sõnul 1000 ja 2000 vahele.

Oma elektroonilist häält oli inimestel võimalik e-hääletamise süsteemis korduvalt muuta.

"Seda elektroonilist häält saab üle hääletada nii palju kordi, kui valija soovib. Samas see ei ole ka päris lõpmata ehk ei saa kogu aeg saata massiliselt hääli virtuaalsesse valimiskasti, vaid kui seda proovitakse teha väga suures koguses, siis süsteem on ehitatud selliselt, et siis pannakse 15 minuti piirang, et iga veerand tunni tagant saab anda uue hääle," selgitas Koitmäe.

EKRE tahab valimisteenistuselt süsteemi logisid

EKRE saadetud pressiteate kohaselt palub erakond väljastada e-valimiste süsteemi logidesse talletunud teabe ning info süsteemi arendajate ja sellele vahetult liigi pääsevate isikute kohta.

Erakond märkis oma teabenõudes, et elektroonilise süsteemi käitamisel säilib logi, milles talletub teave süsteemi protsesside kohta ehk kes, kus, millal ja mida tegi?

Pressiteate kohaselt palub EKRE väljastada: hääletaja tuvastamise logid valijarakenduse tarbeks; hääle loomise logid; koguja teenuse võtmete kontrolli logid; SK ID ajatemplite väljastamise logid; E-urni algseisu kinnitus, millest nähtub, et sellel ei ole ühtegi häält eelnevalt sisestatud ja ühtegi "pseudoisikukoodi" ehk valijat; e-urni sisendliidese logi ja väljundliidese logi; miksimistegevuse logi; võrguseadmete ühenduste logid, millest nähtuvad ühenduste algaadressid ja lõppaadressid; võrguseadmete administreerimise logid ja liideste konfiguratsioonid, andmepakettide transleemiskonfiguratsioonide info, süsteemi kõrgkäideldavuse ülesehituse kirjeldus.

Samuti soovib EKRE teavet selle kohta, kes on e-hääletamise süsteemi administraatorid, arendajad ja muu personal, kellel oli vahetu ligipääs e-hääletamise süsteemile 2023. aasta riigikogu valimiste perioodil.

EKRE esimees Martin Helme ütles ka, et erakonna esindajad ei osalenud e-valimiste vaatlemisel ning esmaspäeval toimunud e-häälte ülelugemisel seetõttu, et olulist infot valimisteenistus seal ei avaldada. "Me ei soovi näitemängu, vaid tegelikku vastuseid, kuidas e-hääled kokku tulid. Kui valimiskomisjon infot ei väljasta, pöördub erakond kohtu poole," lubas Helme.

EKRE lubas teisipäeval esitada valimisteenistusele info valimisprotseduuride rikkumiste kohta.