Valimisteenistus selgitas, et 2021. aastal jõustus mitu valimisseaduse muudatust. Muu hulgas anti valijale võimalus ka veel pühapäevasel valimispäeval jaoskonnas pabersedeliga hääletades oma e-häält muuta. See muudatus aga tähendab, et e-hääli ei saa enne kokku lugema hakata, kui kõik valimisjaoskonnad on valimispäeva õhtul oma töö lõpetanud.

Kui kõik jaoskonnad on töö lõpetanud, edastatakse e-hääletamise süsteemile nimekiri jaoskonnas hääletanute kohta.

Seejärel võrreldakse paberhääletanute nimekirja e-hääletanute nimekirjaga ja eemaldatakse topelthääled ehk nende valijate hääled, kes on hääletanud nii pabersedeliga kui ka e-hääletanud.

Pärast topelthäälte kontrolli hakatakse e-hääli anonümiseerima ehk eemaldatakse häältelt isikuandmed ja jäetakse alles vaid krüpteeritud valik ehk see, kelle poolt hääl anti.

Et krüpteeritud andmeid ei oleks võimalik häälte avamisel kokku viia valija isikuandmetega, segatakse häälte järjekord ja krüpteeritakse need veel kord ehk miksitakse.

Kui ka see samm on tehtud, tulevad kokku vabariigi valimiskomisjoni liikmed, kelle vahel on jagatud e-hääletamise tulemuse lukust lahti keerava krüptovõtme osad. Võti pannakse kokku ning algab e-häälte dekrüpteerimine ehk häälte avamine ja tulemuse kokku lugemine.

Kõik protseduurid võtavad aega ning enne kui ühegi toiminguga alustatakse, kirjeldatakse vaatlejatele ja audiitoritele eesti ja inglise keeles, mida parasjagu tegema hakatakse. Samuti sõltub protseduuride kestus osalt e-häälte arvust.

Igaühel on õigus osaleda e-häälte lugemise vaatlemisel ja e-häälte korduslugemise vaatlemisel ning samuti kogu protseduuri lähemalt selgitaval e-hääletamise vaatlusprogrammi koolitusel.

Koitmäe: kogu e-hääletamise protsessi on võimalik kontrollida

E-häälte tulemused selgusid pühapäeva õhtul mitu tundi pärast valimisjaoskondade sulgemist, kuigi eelmistel aastatel on need selgeks saanud palju varem. Arne Koitmäe selgitas Vikerraadio saates "Uudis+", et tänavu toimus e-hääletamisega muudatus.

"Nagu paberhäältega, nii ka e-hääletamise tulemusi hakatakse kindlaks tegema alles pärast hääletamise lõppu, pärast kella 20 valimispäeva õhtul. Siin on olnud selline muutus, et kui üle-eelmistel valimistel alustati veel sellega enne kella 20, siis nüüd, kuna valija saab veel valimispäeva õhtuni välja oma e-häält pabersedeliga hääletades tühistada, siis me ei alusta nende toimingutega enne, kui on kindel, et kõik jaoskonnad on hääletamise lõpetanud," rääkis valimisteenistuse juht.

E-hääli ja paberhääli võrreldakse elektrooniliselt allkirjadega. "Hääletamise kohta annab valija allkirja ja teiseks tehakse selle kohta märge valijate nimekirja. Ja see valijate nimekiri on elektrooniline, nii et pärast hääletamise lõppu valimiste infosüsteem annab need andmed edasi elektroonilise hääletamise süsteemile."

EKRE esimees Martin Helme teatas, et erakond kavatseb valimistulemused vaidlustada, väites, et e-valimised moonutasid valimiste tulemust.

Koitmäe sõnul ei ole võimalik e-häältega manipuleerida. "See süsteem ongi üles ehitatud selliselt, et kogu seda protseduuri oleks võimalik kontrollida. Ehk kõigepealt, kui elektrooniline hääletamine käib, siis kõik hääled allkirjastatakse ju valija poolt digitaalselt ja kui need hääled võtab n-ö virtuaalne valimiskast vastu, siis ka registreeritakse need hääled kolmanda osapoole poolt ehk registreerimisteenuse poolt. Ja kui hääletamine lõpeb, siis võrreldakse neid andmeid, et veenduda, et hääli pole kasti juurde pandud ega sealt ära võetud," rääkis ta.

"Ja kui häälte lugemine toimub, siis ka süsteem väljastab eraldi lugemistõendi selle kohta, mis matemaatiliselt näitab, et hääled on kokku loetud korrektselt.
Ja selles saab veenduda ka kolmas osapool ehk igaüks võib tegelikult ise kirjutada auditirakenduse ja testida, kas tulemused on korrektsed või mitte," lisas ta.

Valimiste elektroonilise hääletamise osa jälgivad ka audiitorid. Seekordsetel riigikogu valimistel tegid Koitmäe sõnul seda KPMG audiitorid. "Audiitorid veenduvad nii protseduuride korrektsuses kui ka viivad läbi kogu e-hääletamise andmestiku kontrolli, kontrollivad, et andmete terviklikkus on tagatud ja et tulemused on õiged," lisas Koitmäe.

Koitmäe märkis, et häälte ülelugemise protseduurid on avalikud ning ka EKRE esindajad saavad soovi korral andmeid ise kontrollida. Tema sõnul on võimalik e-hääli mitu korda üle lugeda nagu ka paberhääli.

Esmaspäeval toimub nii e-häälte kui ka paberhäälte ülelugemine ning õhtuks saab Koitmäe sõnul lõpliku valimistulemuse teada. See tulemus kinnitatakse aga alles pärast seda, kui kõik kaebused on rahuldatud või tähtaeg kaebuste esitamiseks möödunud.

E-hääli ja paberhääli säilitatakse nii kaua, kui kõik kaebused on lõpliku lahenduse riigikohtus saanud.

Past: e-hääletamise turvalisust tagab digitaalne topeltümbriku süsteem

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi küberturvalisuse osakonna juht Liisa Past rõhutas, et Eestis annab seadus nõuded sellele, kuidas kõik hääletamisviisid peavad käima.

E-hääletus on üks hulgast valimiste liigist, näiteks välissaatkondades, kodus, hoolekandeasutuses või ka haiglas valimiskastiga hääletamise kõrval.

"Ehk seaduse nõuded on muu hulgas sellele, et hääletus oleks salajane ja see, et üks inimene saab anda ühe hääle. Selle tagamiseks on muu hulgas see, et inimene, andes oma e-hääle digiallkirjaga, moodustab justkui välise ümbriku. Ehk nagu elukohast väljaspool eelhääletades läheb hääl topeltümbrikusse, kus väline ümbrik on see, kus on inimest identifitseerivad andmed, et teada, mis piirkonnas tema hääl peaks arvesse minema, ja siis on sisemine ümbrik, mille sees on hääl. Nii hääle salajasus tagatakse," selgitas Past.

"Samamoodi on see tagatud e-hääletamise puhul sellega, et on justkui digitaalne topeltümbriku süsteem. Lisaks sellele on väga mitmed protseduurid ning ka krüptograafilised meetmed ehk matemaatiline kontroll, et see, mis läheb urni sisse, on ka see, mis tuleb urnist välja," lisas ta.

Pasti sõnul peab iga hääletamisprotsessi samm olema jälgitav ja dokumenteeritud ning võimalikke muudatusi e-häältes näitavad Pasti sõnul logid.

"Esiteks on e-urn krüpteeritud ja teiseks on seal sees olevad hääled igaüks digiallkirjaga kaitstud. Ja iga samm, mida tehakse, on logitud, mis tähendab, et ka muudatused, mida tehakse, on logist näha," rääkis Past.

"Krüptograafilised meetmed annavad märku, kui sisu on muudetud. Ja teiselt poolt jääb kõikidest tehtud toimingutest jälg maha ehk tehniline logi, kus samamoodi iga muutus, iga toiming on jälgitav."

Ka Past kinnitas, et e-hääletust jälgivad ka vaatlejad, kellele tehakse eelnevalt ka koolitus. "Lisaks sellele on nii e-hääletuse süsteem kui ka valimiste infosüsteem auditeeritud vastavalt infoturbe standarditele. Samamoodi on andnud hinnangu iseseisvalt rahvusvaheline auditettevõte, see raport on ka avalikult kättesaadav."