Riigikohus juhtis nii 2019. kui ka sel aastal tähelepanu formaalsetele puudustele e-valimiste regulatsioonis. 2019. aastal leidis riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, et hääletustulemuse kindlakstegemist, häälte lugemist ja nende järjekorra segamist, tulemuste allkirjastamist ning valimiste infosüsteemi sissekandmist tuleks selguse huvides õigusaktides täpsustada.

Selle aasta kevadel tõi kolleegium välja, et e-hääletamise korraldus tuleneb riigikogu valimise seadusest ning vabariigi valimiskomisjoni ja valimisteenistuse aktidest, mis on aga kaldu seadusest alamalseisvate õigusaktide poole. Seetõttu võib reeglistiku täielik mõistmine olla keeruline ka heade õigusteadmistega inimestele. Võrreldes nn tavahääletusega pole elektrooniline hääletamine just valimisseadustes niivõrd täpselt reguleeritud.

Nüüd on justiitsministeeriumil plaan need puudused kõrvaldada, selgitas justiitsminister Kalle Laanet.

"E-hääletamise reeglistiku terviklikkus ja selgus tagab kõigile ühiskonnagruppidele parema arusaadavuse ning sellega ka avaliku teenuse jätkuva usaldusväärsuse," täpsustas minister.

Justiitsministeerium plaanib muudatustega selgitada paremini riigi infosüsteemi ameti (RIA) ja riigi valimisteenuste vahelisi rolle, kellest viimase kanda jääb valimiste korraldamise juhtimine, kontroll ja vastutus.

Kuna praegu on e-häälte lugemine reguleeritud vabariigi valimiskomisjoni otsuste ja riigi valimisteenistuse korraldustega kinnitatud dokumentide järgi, peaks muudatuste järgi e-hääletamise regulatsioon kõikides olulistes küsimustes kirja saama seadustesse ja vastavatesse määrustesse, mille üle otsustab riigikogu, täpsustas justiitsministeeriumi avalike suhete juht Maria-Elisa Tuulik ERR-ile.

Ta lisas, et võimalusel saab riigikogu delegeerida vähem oluliste otsuse tegemise ka valitsusele.