X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

USA-s on tõusmas teemaks sotsiaalmeedia firmade vastutus

Foto: SCANPIX / PA Wire / PA Images

Ameerika Ühendriikides kogub hoogu debatt sotsiaalmeedia ettevõtete vastutusest platvormidel avaldatud sisu üle. Riigi kõrgeimal tasemel arutatakse, kas ja kuidas peaks ülikasumlikke internetihiidusid reguleerima.

Kümneaastast Nylah Andersoni kirjeldatakse kui aktiivset tüdrukut, kellel oli alati naeratus näol.

"Ta oli mu liblikas. Ta oli kõik, mida üks ema võiks soovida," rääkis Nylah' ema Tawainna Anderson. 

Nylah suri aasta tagasi, kui proovis TikTokis levinud väljakutset. Tema ema sõnul on süüdi sotsiaalmeediavõrgustiku algoritm: "Nad söödavad seda infot meie lastele. Neile soovitatakse videoid, mida nad pole kunagi isegi otsinud."

Nualla Mullen hakkas sotsiaalmeediasse postitama samuti kümneaastaselt. Teismeliseks saades oli ta kogunud tuhandeid jälgijaid. Pandeemia ajal otsustas ta igavusest osaleda TikToki ja Instagrami trenniväljakutsetes. Pea kohe hakkas mõlema platvormi algoritm talle soovitama kaalulangetamisega seotud sisu, mis Mulleni jaoks päädis tõsise söömishäirega.

"Teadsin, et tegin endale haiget ja see polnud mulle kasulik, aga vajasin seda tunnustust nii väga, et olin valmis tegema kõike," ütles Mullen.

"Ta rääkis, et pole piisavalt hea ja tunneb end üksikuna ja märkamatuna. Mõtlesin, et mis toimub? Hakkasin seejärel tõsiselt vaatama, mida ta oma telefonis näeb," kirjeldas Nualla ema Elizabet Mullen.

Mullen, Anderson ja sajad teised üritavad sotsiaalmeediaettevõtteid lõdva sisukontrolli pärast kohtusse kaevata. Reeglite muutmisest räägivad aina rohkem ka poliitikud.

"Peame panema sotsiaalmeediaettevõtted lõpuks vastutama selle eest, et nad katsetavad ja mängivad kasu nimel lastega," ütles USA president Joe Biden.

Sotsiaalmeediaettevõtted on seni suutnud kohtuasju vältida, sest 1996. aasta seaduse järgi ei vastuta nad sisu eest, mida kasutajad nende platvormidel postitavad. Nüüd aga üritatakse seda USA Ülemkohtus vaidlustada.

"Petitsiooni esitajate arvates on immuunsusega mindud liiga kaugele ja kongress üritas toona kaitsta teiste inimeste postitatud sisu, mitte algoritme, mis soovitavad meile iga päev videoid, postitusi ja säutse. Nende hinnangul peaks ettevõtete suva järgi loodud algoritme rohkem kontrollima," rääkis ABC uudiste toimetaja Devin Dwyer.

Sotsiaalmeediaettevõtete hinnangul poleks tänapäeva internetti olemas, kui nad ei saaks liigitada ja pakkuda kolmandate osapoolte sisu.

"Inimesed on sotsiaalmeediaplatvorme kritiseerinud ja neil on õigus seda teha, kuid neil pole õigust sundida ettevõtteid teatud sisu avaldama või jätta mingi sisu soovitamata," leidis küberekspert Mukund Rathi.

"Kui kohus läheb selle juhtumiga edasi, siis neil tekib tõenäoliselt ahvatlus luua piire. Kui kaugele on nad valmis minema, et kaitsta sotsiaalmeediaettevõtteid või võtta see immuunsus osaliselt ära?" küsis USA Ülemkohtu ekspert Marcia Coyle.

Analüütikute hinnangul peaks olukorra lahendama hoopis kongress. Mõlemad erakonnad nõustuvad, et sotsiaalmeediaettevõtetega seotud seadusi tuleks uuendada, kuid omavahel pole suudetud kokku leppida, millisel viisil.

"Arvan, et inimesed on õigustatult mures, et kuidas kavatseb valitsus defineerida näiteks vihakõnet? Sõltuvalt sellest, kes kontrollib kongressi või istub Valges Majas, võib see tähendada midagi täiesti erinevat. See on põhjendatud, et inimesed on mures, et kui valitsus teeb neid otsuseid, siis muutub see teema liiga politiseerituks," tõdes New York Timesi toimetaja Sheera Frenkel.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: