Riigikontroll: keskkonnaministeeriumi tegevus ei taga loodusvara säilimist

Udune männik
Udune männik Autor/allikas: Patrik Tamm / ERR

Keskkonnaamet on andnud kaitsealadel raiumise lubasid, ilma et oleks välja selgitanud raiete mõju loodusväärtustele ja kaitseala kaitse-eesmärkidele, osutab teisipäeval avaldatud riigikontrolli audit. Raie mõjude hindamist takistab kaitsealuste metsade ja neis toimuvate raiete kohta kogutava info ebapiisavus ja ebaselgus.

Riigikontrolör Janar Holm ütles, et probleem keskkonnaandmetega leidis kinnitust juba kaitstavatele metsadele pühendatud auditi algusfaasis, kus riigikontroll üritas saada selgust kaitsealade pindalade õigsuse kohta.

"Auditi käigus ilmnes, et lihtsale küsimusele kaitsealade pindalade kohta võib saada kordades erinevaid vastuseid ning vastuste täpsustamine tekitab selguse asemel segadust juurde. Valdkonda ei saa sisukalt juhtida ilma asja- ja ajakohaste andmeteta," ütles Holm.

Kaitsekorralduse tagamiseks on oluline, et oleks ülevaade ka selle kohta, kui palju on kaitstavates metsades metsa raiutud. Keskkonnaministeeriumi haldusalas seda infot aga ei koguta.

Audit näitas ka, et riigikontrolli 15 aasta taguses auditis välja toodud probleemid kaitseväärtuste kaitse alla võtmata jätmise, kaitsekorralduskavade koostamise ning kaitsealustes metsades raiete mõju hindamisega on jätkuvalt lahenduseta.

Riigikontrolli hinnangul ei ole metsa raiumise mõjusid piisavalt kirjeldatud ega hinnatud ei kaitse-eeskirjades, kaitsekorralduskavades ega ka riikliku keskkonnaseire käigus. Sellises olukorras tuleks keskkonnaametil raie mõjusid hinnata iga raieloa puhul eraldi, kuigi ühe raie kaupa hinnates ei selgu kogu kaitseala ulatuses toimuvate raiete koosmõju. Juba raiutud alade kohta on olemas vaid paar aastat vana ja kõikide metsade kohta kogutud üldistatud info statistilise metsainventuuri kujul, milles eraldi infot kaitstavate metsade raiete kohta ei ole.

Ehkki keskkonnaministeeriumi hinnangul on see metsade kaitse korraldamiseks piisav, jääb riigikontroll siin eriarvamusele.

Riigikontroll leidis, et kaitse-eeskirju on muudetud, lubades lageraieid ka piiranguvööndites, kus seda varem ei lubatud. 2022. aasta seisuga oli lageraie lubatud 173 metsaga kaitseala piiranguvööndis 189-st. Kuna raievanused, raievõtted ja kõrval asuva langi uuenemise tingimused kaitstavates metsades ei erine muudest metsadest, siis on piiranguvööndites ja hoiualadel võimalik erinevate raievõtetega suured üksteisele lähedal asuvad alad lagedaks raiuda ja sellistes paikades ei täida kaitseala oma eesmärki.

Auditi käigus hinnatud kümne juhtumi puhul jõudsid eksperdid järeldusele, et piiranguvööndite ja hoiualade loodusväärtused olid saanud lageraiete tagajärjel kahjustada.

Auditi käigus koostatud eksperditöös toodi välja ka juhtumeid, kus raielube on välja antud vastuolus kaitse-eesmärkidega ning neisse pole kirja pandud liigi või elupaiga kaitseks olulisi piiranguid. Eksperditöös analüüsitud juhtumid näitavad vigu, mille kordumine pole praeguse korralduse puhul välistatud ka tulevikus, märgib riigikontroll.

"Paraku tuvastas riigikontroll auditi käigus, et Natura erametsatoetust kaitstaval alal asuva metsa eest makstakse ka siis, kui metsa seal peal enam polegi," mainis riigikontrolör Janar Holm. "Olukord, kus toetust makstakse ka lagedaks raiutud alade eest ja looduslikku elupaika säilitama ei pea, ei ole mõistlik."

Riigikontroll soovitab kaitstavates metsades raiumise puhul korraldada metsaregister ümber selliselt, et omanik saaks raie tegemise ära märkida ja peaks seda tegema. Lisaks soovitab riigikontroll lubada raieid kaitstavates metsades ainult juhul, kui enne raieloa kinnitamist on hinnatud raie mõju loodusväärtustele; kaitsealadel peaks toimuma raiete planeerimine kogu ala arvestades ning raielubade andmisel tuleks arvestada raiete kumuleeruvat mõju.

Ametlike andmete kohaselt on Eesti metsasus 51 protsenti ja metsast 17,6 protsenti rangelt kaitstav. Selgust kaitsealade pindalade õigsuse kohta riigikontroll auditi käigus ei saanud.

Kaitstavatel aladel, kus raieid tehakse (hoiualad, piiranguvööndid, hooldatavad sihtkaitsevööndid), peab raietegevus toimuma metsaseaduse ja selle alamaktide reeglite ning looduskaitseseaduse kohaselt. Metsaseadusega on seatud eesmärk olla metsade majandamisel säästlik, ökosüsteemi kaitsev.

Looduskaitseseaduse järgi tohib sihtkaitsevööndites teha raiet looduskaitselistel põhjustel kujundusraie nime all, mis on üldnimetus kõigile raieliikidele. Piiranguvööndites on seaduse järgi lageraie keelatud, välja arvatud juhtudel kui kaitse-eeskirjad näevad ette erandeid.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: