Esimesel päeval rääkisid osapooled läbi kõneluste üldpõhimõtted ja tehnilised detailid ning kuulasid rahandusministeeriumi ülevaadet riigi rahalistest võimalustest.

Kaja Kallas rääkis pärast kõnelusi ajakirjanikele vajadusest reformideks erinevates valdkondades ning lisas, et valmisolek neid teha on olemas.

"Meil on raha piiratud hulk, me peame vaatama, mida me selle rahaga teeme. Iga valdkonna puhul me vaatame sinna sisse, kas see valdkond vajab terviklikku reformi. Katsume leida struktuurseid lahendusi," ütles Kallas.

Kallas märkis, et riigieelarvet ja makse on plaanis arutada kõige lõpus, et viia end kurssi ka rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosiga, aga eesmärk on liikuda nelja aastaga tasakaalus eelarve poole. Kallas täpsustas ERR reporterile Madis Hindrele üle, et eesmärk on see, et nelja aasta pärast oleks eelarve tasakaalus.

Kallas kommenteeris, et riigieelarve defitsiit on tõenäoliselt 740 miljonit eurot.

Lauri Hussar märkis, et Eesti 200 tahab kindlasti teha olulisi reformi roheenergeetikas, rääkida põhjalikult haridusest ja ka digiriigi lahendamist vajavatest teemadest.

Lauri Läänemets rõhutas, et jutt reformidest ei tähenda ilmtingimata kärpeid. Lahkuva valitsuse rahandusminister Annely Akkemann ütles kolmapäeval Vikerraadio saates "Uudis +", et riigieelarve tasakaalu poole liikumiseks võib järgmisel aastal olla vaja leida kärpekohti umbes miljardi euro ulatuses.

Läänemetsa sõnul ei ole miljardi suurune kärbe reaalne. "Täpne summa selgub arutelude käigus, aga miljardit eelarvest lihtsalt kärpida ei ole võimalik," sõnas Läänemets.

Osapooled ülistasid suurt ühisosa

Nii Kaja Kallas, Lauri Läänemets kui ka Lauri Hussar rõõmustasid arutelude käigus selgunud suure ühisosa üle ning rõhutasid, et minnakse koalitsiooni tegema neljaks aastaks.

"Meie kõigi ühine soov on valitsust kokku panna neljaks aastaks. Seetõttu võtavad läbirääkimised aega," lausus Kallas.

Hussari sõnul seisneb osapoolte ühisosa eelkõige uuendusmeelsuses. "Täna oli meil ühisosa üllatavalt palju. Mul on hea meel, et leppisime kokku hästi põhjalikus teekaardis. See annab usku, et suudame kokku panna koalitsiooni, mis püsib neli aastat," lausus Hussar.

Läänemetsa sõnul ei hakata valitsust tegema peenhäälestuse eesmärgiga, vaid vaadatakse otsa ka Eesti suurematele väljakutsetele. "Vaadates seda suurt ühisosa, siis meile on avanenud teatud võimaluste aken. Saame vaadata otsa suurematele ja keerulisematele asju põhjalikumalt otsa. Loomulikult läheme seda koalitsiooni neljaks aastaks tegema," sõnas Läänemets.

"Meie jaoks on olulised inimeste toimetulek, regionaalne ebavõrdsuse vähendamine ja kliimateemad," lisas Läänemets.

Kallase sõnul on neljapäeval plaanis arutada loodava koalitsiooni väärtusi ning sealt edasi minna julgeoleku- ning välispoliitika aruteludega.