Akkermann: riigieelarve kärbe võib ulatuda miljardi euroni
Riigieelarve tasakaalu poole liikumiseks võib järgmisel aastal olla vaja leida kärpekohti kokku umbes ühe miljardi euro ulatuses, ütles lahkuva valitsuse rahandusminister Annely Akkermann.
"Tõepoolest - miljardi jagu tuleb tasakaalu suunas liikumiseks püsikulusid vähenda," ütles Akkermann Vikerraadio saates "Uudis +" uue riigieelarve kokkupanekust rääkides.
"Võib-olla kõige halvem on see, et eelmise aasta neljanda kvartali majanduslangus oli esialgsetel andmetel neli protsenti. See näitab, et väga palju eelarve tegemisel ei saa loota majanduskasvu peale," lisas ta.
"Lihtne järgmise aasta eelarve ja nelja aasta eelarvestrateegia kokkupanemine ei ole. Eeloleva poole aasta jooksul tuleb palju raskeid otsuseid teha," tõdes minister.
Akkermanni sõnul oodatakse 6. aprillil avaldatavat rahandusministeeriumi kevadist majandusprognoosi, mis koos suvise majandusprognoosiga saavad uue riigieelarve ning nelja-aastase riigieelarve strateegia (RES) koostamise aluseks.
Riigieelarve defitsiit oli 1,2 protsenti
Rääkides Eesti riigieelarve olukorrast, ütles Akkermann, et kui eelmise aasta alguses oli miinuseks planeeritud 2,7 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), siis aasta lõpuks kujunes defitsiit siiski märksa väiksemaks – 1,2 protsenti SKP-st.
Positiivsena tõi ta esile ka selle, et inflatsiooni selgroog on murtud – veebruaris oli hinnatõus jaanuariga võrreldes alla ühe protsendi, energiakulud on sel aastal jõudsalt vähenenud ning ettevõtete kasumid olid eelmise aasta lõpus läbi aegade kõrgemad, mis annab lootust, et nad elavad rasked ajad üle ja suudavad uut kasvu alustada.
Akkermann jäi maksude ja kärbete suhtes kidakeelseks
Akkermann ei soovinud väga põhjalikult vastata küsimusele, mis kärped või maksumuudatused võiksid aidata eelarvetasakaalu saavutada, viidates alles algavatele koalitsioonikõnelustele.
Ühe võimaliku kärpekohana tõi ta siiski esile tasuta ühistranspordile eraldatava 50 miljonit eurot, mida võiks kasutada teede korrashoiu rahastamiseks, kuna teedel praegu RES-is ettenähtud raha on allpool kestlikkuse määra.
Maksutõusudest rääkides nimetas Akkermann maamaksude suurenemist alates järgmisest aastast, mis toob – küll 10 protsendi kaupa aastas – leevendust kohalike omavalitsuste eelarvesse.
"Tean ka, et selle aasta suvest hakkavad laekuma esimesed tuulikutasud, mis on küll üsna väikesed, aga kui pikemat perspektiivi vaadata ja neid tuulikuparke rohkem üles pannakse ja ka merele tuulikuparke ehitatakse, siis lähevad tulud ikkagi sadadesse miljonitesse aastas, kui Eesti tuulepotentsiaal õnnestub kasutusele võtta," rääkis rahandusminister.
Akkermanni sõnul plaanib rahandusministeeriumi haldusalas olev maksuamet koguda sel aastal üle 13 miljardi euro makse. Lisaks toovad riigi tugiteenuste keskus ja mõned teised asutused Eestile pisut üle miljardi euro Euroopa Liidu toetusi.
Akkermann tunnistas ka, et riigikaitsele kolme protsendi eraldamine SKP-st saab riigieelarves ja RES-is olema "tõepoolest väga keeruline ülesanne".
"Aga me kõik saame aru, et riik vajab kaitset, see on kokku lepitud kabinetis ja aasta alguses ka riigikogus tutvustatud," lisas ta.
Tööandate liidu juhatuse esimees Kai Realo kommenteeris, et kuna koalitsioonis viimasel aegadel on olnud vastakate vaadetega erakonnad, siis kõiki soove ellu viies ja muudatusi tehes on tervikvaade käest lastud," sõnas Realo.
Defitsiidi vähendamiseks tuleb teha kärpeid, mis jäävadki uue koalitsiooni ülesandeks.
"Kasvõi ühistranspordi dotatsioon 50 miljonit, võibolla paneme siia juurde lisaks veel ka üürielamute programmid ja mis veel kõik toredused on. Kuid muidugi sellest ei piisa, sest tegelikult on vaja ikkagi eelarve revisjoni," sõnas riigikogu liige Aivar Sõerd (Reformierakond).
Kuid ka sellise kokkuhoiu tingimustes on võimalik ellu viia 470 miljoni maksvat Reformierakonna lubadust, mis kaotab tulumaksu maksuküüru?
"Eesti 200 ja ka meie oleme aru saanud, et selle maksuvabatulu süsteemiga jätkata ei saa. Sellega ei saa ka viivitada, sest riigieelarve mõttes ta läheb iga aasta järjest kallimaks. Kui see ära lõpetada, siis eelarvele tekib sealt loomulikult ka miinus," sõnas Sõerd.
Toimetaja: Mait Ots