Leedu rahandusminister tegi neljapäeval ametliku ettepaneku kehtestada pankade kasumitele erakorraline pangamaks. Leedu valitsus loodab erimaksuga teenida ligikaudu 510 miljonit eurot kahe aasta jooksul.

Pangandussektori kasum Balti riikides on osutunud priskeks, kuna kõrged intressimäärad on tõstnud ka hüpoteeklaenude tagasimakseid. Juhul kui Leedu parlament kiidab erimaksu heaks, siis saaks Leedu kasutada kogutud raha järgmise kahe aasta jooksul kaitsekulude tarbeks, kinnitas riigi rahandusminister Gintare Skaiste.

Gintare Skaiste ütles pressikonverentsil, et pankade enda otsused ei mõjutanud nende erakordsed kasumeid, kuna need on tingitud erakordsetest välisoludest. Skaiste sõnul võis tekkinud olukord üllatada ka pankasid endeid, vahendas Reuters.

Leedu valitsuse ettepaneku kohaselt kehtestatakse kaks aastat kestev 60 protsendi suurune maks pankade intressitasude sellele osale, mis ületab poole võrra viimase nelja aasta keskmist.

Leedu pangaturul on domineerivad Rootsi päritolu Swedbank ja SEB. Swedbanki kasum kasvas 2022. aastal 64 protsenti 148 miljoni euroni ning SEB kasum tõusis 49 protsenti 172 miljoni euroni.

Leedu keskpanga juht Gediminas Simkus kinnitas, et uus plaanitav maks puudutaks nii SEB kui ka Swedbanki tulusid Leedus.

Gintare Skaiste sõnul kasutatakse saadavat lisaraha sõjalise mobiilsuse parandamiseks, sh parandatakse teid ning laiendatakse lennujaamasid, et NATO liitlasväed saaksid vajadusel kiiresti Leedule appi tulla. Skaiste sõnul võivad Leedu pangad tekkinud majandusolude tõttu teenida täiendavalt miljard eurot kasumit nii 2023. kui ka 2024. aastal, mis on kolm korda rohkem kui eelmistel aastatel.