Maksekaardi kasutamine, sularaha väljavõtmine sularahaautomaatidest teatud piirini ja juurdepääs internetipanga võimalustele on mõned põhiteenused, mida Leedus tegutsevad kommertspangad peavad oma klientidele kindla hinnaga pakkuma. Leedu keskpank kehtestas panga põhiteenuste paketi 2017. aastal ning määras selle hinnalaeks 1,45 eurot kuus.

Sel aastal vaatas Leedu Pank paketi tingimused üle ja otsustas selle limiite muuta. Plaani kohaselt peavad pangad tõstma tasuta sularaha väljavõtmise summat, mis hetkel on 550 eurot kuus. "Peamine muudatus seisneb selles, et reguleeritud põhiteenuste paketi valinud inimesed saavad [tasuta] välja võtta 800 eurot kuus," ütles Leedu Panga juht Gediminas Šimkus LRT-le. Lisaks peaks kliendid saama teha 10 asemel 15 veebimakset ilma lisatasudeta.

Ja hind, mida pangad selle põhiteenuste paketi eest küsida saavad, langeb 1,45-lt eurolt ühele eurole.

"See on makseteenuste põhipakett. Makseteenused, ma ütleksin, on finantssüsteemi piim ja veri," ütleb Šimkus.

Kommertspangad pole muudatustega ootuspäraselt rahul, nimetades seda plaanimajanduseks.

"Teenusepaketi hinda langetatakse ühele eurole ja selle sisu laiendatakse. See ei järgi mingit majandusloogikat ja on seetõttu populism," ütleb Leedu Pangaliidu president Eivile Čipkute.

Pangad on enim häiritud tasuta sularaha väljavõtmise limiidi tõstmisest.

"Keskpanga enda andmetel võttis 2023. aastal keskmine inimene välja 268 eurot kuus. See tekitab küsimuse, kust see 800-eurone limiit tuli?" rääkis Čipkute.

Kui Šimkus leiab, et regulatsioonid on viis leida õige tasakaal pankade ja makseteenuste kasutajate huvide vahel, siis pangaliidu juht nimetas seda nõukogude tüüpi plaanimajanduseks.

"Kui me nimetame end ikkagi turumajanduseks, siis turuosalised sooviksid, et järelevalveasutused käituksid vastavalt. See, mis meil praegu on, sarnaneb plaanimajandusega, kus on käsklused, milliseid kaupu toota ja kui palju tasu võtta," rõhutab Čipkute.

Tarbijakaitseorganisatsioonide hinnangul vastab sularaha väljavõtmise limiidi tõus inflatsioonile. "Sularahalimiidi tõus peegeldab reaalselt inflatsiooni. See tähendab, et selle sularahasumma ostujõud on jäänud samaks. Seetõttu vastab keskpanga otsus raha väljavõtmise limiiti tõsta lihtsalt objektiivsele reaalsusele," ütleb Leedu Tarbijateliidu asepresident Rytis Jokubauskas.

Nüüd tekib küsimus, kas kommertspangad püüavad põhiteenuste paketiga tekkivaid kahjusid mõne muu teenuse hinnatõusuga hüvitada, märkis Jokubauskas. "Saame näha," ütles ta.

Muudatused jõustuvad järgmisel aastal ja jäävad kehtima kolmeks aastaks.

Pangaliidu andmetel on keskpanga poolt kehtestatud põhiteenuste paketiga liitunud umbes kolm protsenti kõigist klientidest. Ülejäänud pangakliendid kasutavad erinevaid pakette reguleerimata hindadega.

Tarbijaõiguste kaitsjate sõnul on probleem selles, et enamik inimesi ei ole teadlikud, millise maksepaketiga nad ühinenud on ja kui palju nende pank neilt selle eest tasu võtab.

Leedu Pank loodab, et inimestele tundub nüüd reguleeritud hinnaga pakett ahvatlevam.

Leedu Pangaliit hoiatas siiski, et võimalus rohkem tasuta sularaha välja võtta suurendab sularahatehingute osakaalu ja seega ka varimajandust.

Leedu Panga andmetel teenisid riigis tegutsevad kommertspangad 2023. aastal 986 miljonit eurot puhaskasumit, mis oli kaks korda rohkem kui 2022. aastal, kui nad teenisid 491 miljonit eurot. See oli peamiselt tingitud Euroopa Keskpanga otsustest tõsta intressimäärasid. Leedu valitsus kehtestas kommertspankadele seoses intressitõusuga aastateks 2023–2024 ajutise erakorralise tulumaksu – nn solidaarsusmaksu.