Soome oli Eestist valmis vastu võtma 100 põgenikku nädalas, aga kahe kuuga on sinna läinud kolm peret ja kass ehk kolm täiskasvanut ja kuus last, kel vanust rohkem kui kümme aastat.

Sotsiaalkindlustusameti hinnangul võib üheks vähese huvi põhjuseks olla tõik, et Soome paigutab inimesed spetsiaalsetesse majutuskeskustesse.

"Inimene jääb majutuskeskusega seotuks 12 kuuks. Kui võrrelda Eestiga, siis Eestis me oleme võtnud riigina lähenemise, et inimene saaks võimalikult kiiresti iseseisvale elule. Sealhulgas laienevad talle erinevad hüvitised, toetused, kui ta on elamisloa saanud, et võimalikult kiiresti inimene leiaks endale isesesiva püsiva elukoha selle asemel,et viibiks riiklikus majutuskeskuses või -kohas," selgitas sotsiaalkindlustusameti rändeteenuse juht Liis Paloots.

Vastavalt riikidevahelisele kokkuleppele pakutakse Soome mineku võimalust neile, kes on äsja Eestisse tulnud ja pole veel rahvusvahelist kaitset taotlenud. Kuid põgenike huvi on pea olematu.

"Pigem öeldaksegi, et ma olen Eestisse tulnud sellepärast, et mul on siin ees lähedane, sõber, tuttav või viimasel ajal oleme näinud, et mind on töökoht ees ootamas," rääkis Paloots.

Kokkulepe Soomega tehti teise põgenikelaine ootuses, kuid seda ei tulnud. Lepe on tähtajatu.

"Otse ühiskonnale sellist kõige mustemat kriisistsenaariumi survet peal ei ole. Aga loomulikult ei ole välistatud, et ühel ajahetkel võime ennast sellisest olukorrast leida ja seda enam on siis tähtis ka hästi sissetöötanud lepe kahe riigi vahel, mis võimaldab inimesi oluliselt suuremal määral kahe riigi vahel liigutada," ütles siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar.

Viimastel kuudel on rahvusvahelise kaitse taotlejate arv püsinud samas suurusjärgus ehk umbes 200 taotlust nädalas ehk iga teine Eesti piiri ületanu plaanib jääda siia pikemaks ajaks.

Aga tulevad ka need, kes on pikemalt elanud mujal Euroopas, näiteks Hispaanias, Norras või Poolas.

"Siia tullakse teistest riikidest päris palju, kuna meil on koolikorraldus parem, natukene on keeleliselt kergem, Eesti riik on päris palju jõupingutusi teinud nende elu mugavamaks muutmisel," ütles politseiameti rändemenetlustalituse juht Kristiina Raidla-Puhm.

"Ollakse seal olnud juba kolmveerand aastat ja nüüd otsustatakse, et Eestis on töövõimalused paremad, keeleaspekt ja kogukond siin on hästi oluline," lisas ta.

Eesti on andnud rahvusvahelise kaitse ligi 40 000 Ukraina põgenikule. 4000 inimest on sellest loobunud, peamine põhjus on kodumaale tagasipöördumine.