Rahandusministeeriumi hinnangul oleks riigi jätkusuutliku rahastamise tagamiseks vaja viia Eesti riigieelarve lähemate aastate jooksul praegusest suurest puudujäägist välja. Ministeeriumi hinnangul tuleks leida kate umbes 750 miljonile eurole.

Sotsiaalministeeriumi endine kantsler Marika Priske ütles, et 750 miljonit on kokkuhoiuks üüratu summa. Ta märkis, et juba praegu kehtivasse riigi eelarvestrateegiasse on sisse kirjutatud kõigi riigiasutuste kulude kasvu külmutamine ja see paneb asutused raskesse seisu.

"Tegelikult on sinna juba täna kärbe sisse arvestatud. Vaadates, kui palju on kallinenud küte, elekter, milline on palgasurve, siis asutused peavad juba nüüd leidma ellujäämiseks sisereserve. Siis on huvitav mõelda, milline on järgmiste kärbete reaalsus ja kuidas neid üldse teha," rääkis Priske.

Eesti Panga asepresident Veiko Tali ütles, et üks või teine kindel meede imelahendit kokkuhoiuks ei paku. Tali hinnangul on kokkuhoidu võimalik otsida ka väiksemate summade kaupa, kuid kindlasti tuleb tema sõnul üle vaadata, kas kõik suurte summadega seotud juba tehtud otsused on olnud mõistlikud. Ta tõi näiteks küsimuse, kas toetused peavad olema vajaduspõhised või mida teha näiteks valitsuse hiljutise perehüvitiste küsimusega.

"Minu arvates uus koalitsioon on suhteliselt heas positsioonis. Tal on võimalus ja mõnes mõttes, ma ütleksin, et kohustus teha see n-ö nulleelarve. Võttagi ette, kuhu meie raha siis läheb ja mida me selle eest saame ja mis on paratamatu ja kus on võimalus teha mingeid struktuurseid muudatusi. Ja mitte ainult selles, mis on järgmisel aastal, vaid pikemas vaates. Ja kuhu meie raha kulub ja kas need muudatused, mis on tehtud, on andnud mingit efekti, mingit tulemust, mida tegelikult on tahetud sellega saavutada," lisas Tali.

Temaga oli samal arvamusel Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts. "Ma arvan, et see on absoluutselt õige – et midagi paremaks saada, tuleb aru saada, mis olukord on ja mis on seniste otsuste mõjud," ütles Palts.

Palts märkis, et praegusest riigieelarvest on keeruline aru saada ning kuigi selle mõistvamaks tegemise protsessi on ka alustatud, siis selle tähtaeg on liiga kaugel. "Tegelikult oleks vaja kohe aru saada, kuhu tegelikult raha läheb ja mis need mõjud on asjadele olnud," ütles ta.

"Ma olen Veiko Taliga siin ka ühel meelel, et ma ei ole kindel, et meil on selliseid lahendusi, et võtame ühe asja, teeme selle ära ja siis on meil tasakaal või mured lahendatud. See on tegelikult kompleks. Vaatame, kas kõik maksud, mis kehtestatud on, kogume kokku – maksuauk on alati olnud ja päris nulli ei õnnestu seda viia, aga kindlasti on seal kohti, mida saab teha võib-olla teistmoodi, paremini, efektiivsemalt. Ja kindlasti mõned senised otsused, mis on tehtud, üle mõõta, kas need on meile jõukohased ja vajalikud, näiteks tasuta kõrgharidus, tasuta bussid, mis iganes," selgitas Palts.

Idufirma GScan juht Marek Helm tõi saates näite kokkuhoiukohast ajast, mil ta oli maksu- ja tolliameti juht – asutuse töötajate arv vähenes viie aasta jooksul 20 protsenti.

"See oli võimalik tänu sellele, et me ei teinud seda kärpimisena, vaid tegelesime sellega, et asutus oleks efektiivsem. /.../ Väljast on seda raske teha, keegi ei suuda väljastpoolt asutust reformida. Tänane põhiülesanne on anda võimalus asutuste juhtidele ja panna ootus, et on aeg reformideks, teha asju teistmoodi, proovida, katsetada," rääkis Helm ja märkis, et rahandusministeeriumi sõnum 750 miljoni kärpimise kohta on just see suunis.

Kokkuhoiukohad tuleb tema sõnul leida aga targalt. "Nii, et parimad ajud ka avalikus sektoris ei jookseks laiali, vaid jäävad neid muutusi sinna tegema. Mõnel tuleb palka tõsta, koosseisu tuleb ilmselt ka vähendada, aga põhimõtteliselt eesmärk pole kärpimine, vaid eesmärk on midagi paremini teha," ütles ta.

Tali lisas, et lineaarset kärpimine ei ole pikaajaliselt tõhusalt jätkusuutlik, vaid teha on vaja struktuurseid muudatusi, mis avalikus sektoris tootlikkust võimendavad.

"Meil on näited olemas. Näiteks kui maksuamet ja tolliamet olid eraldi, oli neis 3400 inimest, praegu on 1100. Riigikassas oli 120 inimest, nüüd minu mäletamist mööda 13. Kui riigi tugiteenuste keskus tehti, hakati koondama erinevaid funktsioone ministeeriumitest, siis sisuliselt 40 protsenti hoiti inimesi kokku. See on võimalik, aga läbimõeldult, mõistlikult ja tõstes just tootlikkust avalikus sektoris," selgitas ta.

Priske sõnul on lihtsamad ja kergemini teostatavad asjad Eestis juba suuresti ära tehtud. Suur väljakutse on tema hinnangul vähendada bürokraatiat, mille Eesti on saanud kaasa Euroopa Liidust.

"Väike näide – õigusloome. Kes ministeeriumites iganes sellega tegelenud on, teab, et see on kohutavalt keeruline, aeganõudev, aegaraiskav. Töötunde kulub sinna tuhandeid, ma arvan, kui tõsisemat teemat menetleda, ja võib-olla ei suudeta lõpuks ka kokku leppida, sest erinevad osapooled esindavad erinevaid huve ja kompromissialtid ollakse minu hinnangul järjest vähem," rääkis Priske.

"Või välisabi kasutamine. Pole midagi bürokraatlikumat kui välisabi kasutuselevõtt. Uue perioodi abikõlblikkus algas 2021. aastal, praegu on 2023. aasta ja enamus asutusi pole kõigi oma õigusaktidega sinnamaani jõudnud, et uut perioodi avada. See on aasta-aastalt väga bürokraatlik," lisas ta.