Kasvuhoonegaaside kärpe sihti tõstetakse kolmandiku võrra

Parlament kiitis heaks jõupingutuste jagamise määruse muutmise, mis kohustab liikmesriike vähendama 2030. aastaks transpordist, hoonetest ja põllumajandusest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet. Muudetud õigusakt suurendab EL-i 2030. aasta kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärki 2005. aasta tasemega võrreldes 30 protsendilt 40 protsendile, teatas parlamendi pressiteenistus.

Esimest korda peavad kõik liikmesriigid heidet 10–50 protsendi võrra vähendama, lähtudes sisemajanduse koguproduktist (SKP) elaniku kohta ja kulutõhususest. Samuti peavad liikmesriigid pidama kinni neile aastaks eraldatud heitekvootide mahust, öeldakse otsuse selgituses.

Määrusega kehtestatakse kõigile liikmesriikidele siduv kasvuhoonegaaside vähendamise aastaeesmärk maanteetranspordi, hoonete kütmise, põllumajanduse, väikeste tööstusrajatiste ja jäätmekäitluse valdkonnas. Kokku pärineb neist sektoritest ligikaudu 60 protsenti Euroopa Liidu CO2 heitest.

Teksti poolt hääletas täiskogul 486 ja vastu 132 parlamendiliiget, erapooletuid oli 10.

Määruse muutmise on juba esimeses etapis heaks kiitnud liikmesriikide valitsusi esindav EL-i Nõukogu, see on parlamendiga triloogide käigus kooskõlastatud ning kolmapäevase hääletusega andis parlament saavutatud kompromissile oma heakskiidu. Selle peab nüüd ametlikult veel heaks kiitma ka nõukogu, misjärel avaldatakse muudetud õigusakt Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub 20 päeva pärast avaldamist.

Jõupingutuste jagamise määrus on osa õigusaktide paketist "Eesmärk 55", mille siht on vähendada kooskõlas Euroopa kliimamäärusega kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55 protsendi, võrreldes 1990. aasta tasemega.

LULUCF-i määruse muutmisega tõstetakse CO2 sidumise eesmärki

Teiseks võttis Euroopa Parlament vastu maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määruse muudatused, millega suurendatakse 2030. aastaks seatud CO2 sidumise eesmärki 15 protsendi võrra.

LULUCF-i sektori kasvuhoonegaaside netosidumise 2030. aasta uus eesmärk on 310 miljonit CO2 ekvivalenttonni. Selle tulemusel peaks EL-i kasvuhoonegaaside heide vähenema 1990. aasta tasemega võrreldes 2030. aastaks seni kavandatud 55 protsendi asemel umbes 57 protsenti, teatas parlamendi pressiteenistus.

Määrusega kehtestatakse kõigile liikmesriikidele 2030. aastaks kohustuslikud riiklikud eesmärgid LULUCF-i sektoris CO2 sidumiseks ja heite vähendamiseks, lähtudes sidumise viimase aja mahust ja edasistest võimalustest. Kuni 2025. aastani kehtivad senised reeglid, mille kohaselt peavad liikmesriigid hoolitsema, et LULUCF-i sektori heitkogused ei ületaks kõrvaldatud CO2 kogust. Aastateks 2026–2029 saavad EL-i riigid seniste siduvate aastaeesmärkide asemel nelja-aastase eelarve.

Eesmärkide saavutamiseks võivad liikmesriigid LULUCF-i määruse ja jõupingutuste jagamise määruse kohaseid CO2 sidumise arvestusühikuid osta või müüa. Loodusõnnetuste, näiteks metsatulekahjude korral saavad riigid hüvitist.

Määrusega peaks paranema ka heitkoguste ja sidumise järelevalve, aruandlus ning kontroll. Et liikmesriikide tegevust täpsemalt jälgida, kasutatakse rohkem geograafilisi andmeid ja kaugseiret.

Kui eesmärkide täitmine piisavalt ei edene, peavad liikmesriigid võtma parandusmeetmeid ning nõuete täitmata jätmise eest on ette nähtud ka karistused.

Muudetud määruse poolt hääletas täiskogul 479 ja vastu 97 parlamendiliiget, erapooletuid oli 43.

Määruse muutmise on juba esimeses etapis heaks kiitnud liikmesriikide valitsusi esindav EL-i Nõukogu, see on parlamendiga triloogide käigus kooskõlastatud ning kolmapäevase hääletusega andis parlament saavutatud kompromissile oma heakskiidu. Selle peab nüüd ametlikult veel heaks kiitma ka nõukogu, misjärel avaldatakse muudetud õigusakt Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub 20 päeva pärast avaldamist.

Jõupingutuste jagamise määrus on osa õigusaktide paketist "Eesmärk 55", mille siht on vähendada kooskõlas Euroopa kliimamäärusega kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55 protsenti, võrreldes 1990. aasta tasemega.

Hoonete sektorile pannakse energiatõhususe eesmärgid

Teisipäeval võttis parlament vastu ka oma seisukoha eelnõu suhtes, mille eesmärk on hoogustada renoveerimist ning vähendab energiatarbimist ja kasvuhoonegaaside heidet. Selle alusel hakkavad parlamendi esindajad läbi rääkima Euroopa Liidu Nõukoguga hoonete energiatõhususe direktiivi muutmise üle.

Direktiivi läbivaatamise eesmärk on vähendada 2030. aastaks oluliselt EL-i ehitussektori kasvuhoonegaaside heidet ja energiatarbimist ning muuta see 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Samuti püütakse ergutada hoonete renoveerimist ja parandada energiatõhusust käsitleva teabe jagamist.

Parlamendi hinnangul peaksid kõik uusehitised olema alates 2028. aastast heitevabad. Uute avaliku sektori hoonete puhul on tähtaeg juba 2026. aastal. Lisaks peavad kõigis uutes hoonetes olema 2028. aastaks kasutusel päikesepaneelid, kui see on tehniliselt võimalik ja majanduslikult teostatav. Põhjalikult renoveeritavatel elamutel on selleks aega kuni 2032. aastani.

Eluhoonete energiatõhususe klass peaks 2030. aastaks olema vähemalt E ja 2033. aastaks vähemalt D. Klasside skaala on A–G, millest viimasesse kuulub 15 protsenti liikmesriigi halvima energiatõhususega hoonetest. Mitteeluhooned ja üldkasutatavad hooned peavad jõudma samale tasemele vastavalt 2027. ja 2030. aastaks.

Energiatõhusust aitavad tõsta muu hulgas parem isolatsioon või küttesüsteemi täiustamine ning need tööd tuleks ette võtta näiteks siis, kui ehitis müüakse või seda põhjalikult renoveeritakse, samuti juhul, kui sõlmitakse uus rendileping.

Liikmesriigid peavad kehtestama eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed riiklikes renoveerimiskavades.

Samas öeldakse, et renoveerimistoetused ja muud rahastamisvõimalused tuleb muuta inimestele kättesaadavamaks, lisaks peaksid liikmesriigid looma tasuta teabepunktid ja koostama kuluneutraalsed renoveerimiskavad. Eelkõige tuleks toetada hoonete, eriti halvimate tõhususnäitajatega ehitiste põhjalikku renoveerimist ning näha kõige ebasoodsamas olukorras majapidamistele ette sihipärased toetused ja soodustused.

Uued reeglid ei kehti mälestistele, samuti ei pea neid kohaldama tehnorajatistele või ajutiselt kasutatavatele hoonetele, kirikutele ja pühakodadele ning hoonetele, mis on erilise arhitektuurilise või ajaloolise väärtuse tõttu kaitse all. Lisaks võib erandi teha riiklikele sotsiaaleluruumidele, kui renoveerimine tooks kaasa üüritõusu, mida väiksemad energiaarved ei korva.

Veel tahab parlament, et liikmesriikidel oleks õigus piiratud arvu hoonete puhul uusi eesmärke kohandada, sõltuvalt sellest, kas renoveerimine on majanduslikult ja tehniliselt teostatav ning kas kvalifitseeritud tööjõud on kättesaadav.

Parlament võttis seisukoha vastu 343 poolt- ja 216 vastuhäälega, erapooletuid oli 78. Nüüd algavad läbirääkimised nõukoguga, et leppida kokku eelnõu lõplikus tekstis.

Euroopa Komisjoni andmetel langeb Euroopa Liidus hoonesektori arvele 40 protsenti energiatarbimisest ja 36 protsenti kasvuhoonegaaside heitest.

15. detsembril 2021 võttis Euroopa Komisjon paketi "Eesmärk 55" osana vastu seadusandliku ettepaneku hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamiseks. Uus siduv Euroopa kliimamäärus, mis võeti vastu juulis 2021, paneb paika nii 2030. kui ka 2050. aasta eesmärgid.

Hoonete energiatõhususe direktiivi (EPBD) vastu võttis esmaspäeval teravalt sõna eurosaadik Riho Terras, kes leidis, et see õõnestab Euroopa põhiõiguste hartas sätestatud õigust omandile.