"Pealtnägija": alpinist Katrin Merisalu kummitab maailma kõrgeim tipp
Kui võtta aluseks keskmised kõrgused, on Katrin Merisalu Eesti edukaim naisalpinist. Ta on vallutanud neli seitsmetuhandelist ja ühe kaheksatuhandelise mäetipu.
Eestlaste ekspeditsioon Alaskal asuvale 6168 meetri kõrgusele mäele pälvis 2022 Aasta matka ja Katrin Merisalu Aasta matkategelase tiitli, aga mitte eksklusiivsete kaadrite tõttu, vaid seepärast, et 54-aastane kolme lapse ema oli esimene eestlanna, kes juhtis kuuetuhandelise mäe ekspeditsiooni. Kusjuures asjatundjate jaoks on oluline, et grupp oli suhteliselt suur ja kõik kaheksa liiget – kuus meest ja kaks naist – jõudsid tippu. Eesti alpinismi grand old man Jaan Künnap ütleb keerutamata, et mägedes on naisel raskem.
"No ma olen mingisugused isegi seadused kirja pannud, et millistel kategooriatel võivad naised kaasas olla ja palju naisi võib olla. Näiteks ma mäletan, et kui kuue kilomeetri kõrgusele lähen, siis peab olema grupp vähemalt kuueliikmeline ja seal võib ainult üks naine olla. – Miks? No olgem ausad! No on ju naised natukene õrnemad kui mehed? Natukene ikka nõrgemad? Mõned üksikud naised on sellised, kes on suutelised mehi üle käima," rääkis Künnap.
Kas Merisalu võiks olla selline naine, kes on suuteline paremini ronima kui mehed? "Paljudest meestest, ma arvan, et ta ronib paremini!" ütles Künnap.
Kui võtta aluseks keskmised kõrgused, on Katrin Merisalu Eesti edukaim naisalpinist. Ta on vallutanud neli seitsmetuhandelist ja ühe kaheksatuhandelise mäetipu. Aga Katrini sõnul ei tohi end sellest petta lasta, et Denali on paar kilomeetrit madalam.
"Number üks: seal puudus igasugune kommertsteenus sellel mäel. Sind viiakse pisikese väikelennukiga ja põhimõtteliselt maandud keset eimidagi, keset suurt valget liustikku, pannakse sind maha, koos kogu kraamiga – ja hakka astuma!" rääkis Merisalu.
"Ja kogu see varustus – kõik see kütusepaagid, telgid, kolme nädala toit - 30-40 kilo näkku – kõik see varustus tuli endal siis kombineeritult seljas ja ka kelkudel ja sellist kelgu logistikat pole mitte ühelgi mäel olnud. Lisaks veel see, et see liustikule minek – seal on päis palju lund – ja et seal lumes mitte sisse vajuda, siis käimise kergendamiseks kasutatakse seal räätsasid," rääkis Merisalu.
"Denali on väga puhas mägi, lisaks sellele, et ta on ka ilus. Mis tähendas seda, et all rangerite juures jagati kõigile grupi liikmetele kätte sellised ilusad rohelised potid, mis tähendas, et mitte midagi sinust – ei toidujäätmeid ega midagi muud – ei tohtinud sinust sinna mäele maha jääda," rääkis Merisalu.
Marsruudi keerukus liustikul eeldas üksteise julgestamist pea kolmveerandi ulatuses kogu rajast: liiguti köiskonnas, et vältida libisemist ja lõhedesse kukkumist.
"Neid lõhesid seal oli ikka väga palju. Ja ka meil tuli ette ärevamaid hetki, kus ka isegi meie meeskonnas vajuti läbi või siis ka kukuti lõhesse, aga kuna olime kenasti kogu aeg julgestuses ja köies, siis kõik läks hästi. Kas sel hooajal, muide, oli seal juhtumeid, kus inimesed kukkusid kuskilt nõlvalt alla ja üks lõppes isegi surmaga," rääkis Merisalu.
Kaheksa tiimiliikme hulgas oli nii vanu olijaid kui ka kõrgmäestiku tingimustes päris uusi tulijaid. Grupijuhi roll on raske, sest konfliktid tekivad kergesti ja iga arusaamatus või viga võib saada saatuslikuks, ütleb vilunud alpinist, argipäeviti Taltechis programmeerimist õpetav Einar Kivisalu.
"Ega temaga väga lihtne ei ole. Eks ta ka on inimene nagu me kõik. Ka tema väsib ära vahepeal, nagu me kõik väsime. Kõigil on raskemaid hetki ja kergemaid hetki, aga kui me oleme temaga koos läinud, siis me aktsepteerime teda grupijuhina," rääkis Kivisalu.
"Üldiselt ta püüab meist tiimi vormida. See on ikkagi edu saamiseks vältimatu eeldus, et kui me kõik hingame ühes taktis ja ühe eesmärgi peal – see on edu saladus," ütles Kivisalu.
"Hää küll, need käimised käimisteks, aga ma ei tea, kas inimesed on üldse märganud või on mõelnud selle peale, et teha filmi ka veel! Ma tean, kui raske on filmi teha, kuskil nõlva peal või mis iganes. Ma ise vahel mõtlen, et kui ma vahetevahel teen fotonäitust lumistest mägedest … mitte keegi selle peale ei mõtle, et selleks, et lumiseid mägesid pildistada, ma pean viie-kuue kilomeetri kõrgusele ronima. Ja Katrin ka, kuidas ta ikka on suuteline sebima oma kaameraid ja kõike puha – müts maha tema ees!" rääkis Künnap.
Äsja 75 aasta sünnipäeva tähistanud Eesti oma lumeleopardi Jaan Künnapi kompliment on seda väärtuslikum, et vanameistri mantlipärijana alpinismi tutvustamises laiemale publikule on Katrin olnud kindlasti väga edukas. Tema telesarjad "Teel Leninile" ja "Valgele mäele" ootavad peatselt järge ja sinna mahub tõenäoliselt ka Denali seiklus.
Hoolimata ekstreemsest külmast ja muudest ohtudest jõudis Merisalu juhitud tiim õnnelikult Põhja-Ameerika kõrgeimasse tippu ja meeskonnal oli jaksu isegi laul lahti lüüa.
2021. aastal ründas Merisalu maailma kõrgeimat tippu Mount Everesti, aga haigestus rängalt ning pääses napilt kõige hullemast. "Ma ei oska midagi ennustada, aga hetkel näeb see olukord siin laagris väga lootusetu …," ütles ta toona.
Katrin põdes läbi koroona ja kahepoolse kopsupõletiku ning naasis koju kümme kilo kergemana. Everesti tippu jõudis aga esimesena hoopis teine eestlanna – Krisli Melesk.
"Ma olen siiamaani pidanud ennast, jah, ikkagi rohkem kahe jalaga maal olevaks. Aga on küll … kui ma nüüd tagasi mõtlen juhtunule, et mis on olnud – ütleme Pamiiris oli kopteriõnnetus. Ja need märgid, neid ei saa lihtsalt eirata. Need on olnud juba vahetult enne. Ja siis hakkadki automaatselt mõtlema, et kas päriselt ongi ikkagi olemas see asi, millest räägitakse, et vaata neid märke ja kuula neid märke ja kui ikka sisetunne on halb, ära pigem mine," rääkis Merisalu sellest, kas ta usub ebaõnne.
Kõige enam pani mõtlema, et mingi nähtamatu käsi teda hoiab, 12. augustil 2018. aastal Pamiiris juhtunu. Et mäest allatulek venis, jäid Katrin ja teised Eesti mägironijad maha helikopterist, mis varsti pärast õhku tõusmist kukkus 4529 meetri kõrgusele kitsale platoole. Katastroofis hukkusid kaks pilooti ning kolm alpinisti.
Kõigi kannatuste ja ohtude kiuste tunnistab Merisalu, et ka siiani kättesaamatuks jäänud maailma kõrgeim tipp kummitab teda endiselt. Ta tahab lõpuni kirjutada ja filmida oma loo Džomolungmast.
"See on minu jaoks lõpetamata asi. Tegelikult ma lähen mäele ja minuga tuleb alla tagasi mingi lugu ja …. see lugu jäi poolikuks. Ja sellega tuli kaasa ka mingi süngem vari. Võibolla ka see moment, et kui ma ühel hetkel olen niikaugel, et ma vaatan oma elule tagasi, et siis mul ei oleks seda tunnet, et mul on võibolla valus vaadata või paha millelegi mõelda. Et mul oleks positiivne emotsioon," ütles Merisalu.
Toimetaja: Mari Peegel
Allikas: Pealtnägija