Kui Evelin Pärn-Lee pool aastat tagasi konkurentsiameti juhiks sai, tõdes ta, et hindadega sama jalga astuvat kütuseturgu pole amet seni süvitsi uurinudki. Eesti torkabki Euroopa Liidus silma sellega, et meil pole kartelle tuvastatutud, ehkki nii Lätis, Leedus kui ka Soomes on.

"Naabritega võrreldes jääb selline mulje, et kas Eestis üldse ei ole konkurentsi kahjustavaid tegevusi või siis me ei avasta neid," rääkis Pärn-Lee. "Kui hinnad on liiga kõrged ja nad on kohati kõrgemad kui Soomes, siis viitab see sellele, et konkurents ei toimi. Ja konkurents ei toimi kahel põhjusel – meil on kas liiga tugevad turuosalised, kes oma turgu valitsevat seisu kuritarvitavad või on äkki seal salakokkulepped, mis hindu kergitavad."

Erinevus peitub juriidikas – meil menetletakse kartellikokkuleppeid kriminaalkorras ehk neid peab vedama niigi ülekoormatud prokuratuur. Just seda peakski muutma.

"Eesti on siin mõneti jäänud punaseks laternaks. Eesti ei ole tänaseni ellu viinud ECF+ direktiivi või harmoniseerinud siseriiklikusse õigusesse, mille kohaselt oleks juba paar aastat tagasi pidanud kartellide menetlemise kriminaalmenetluses lõpetama," ütles Pärn-Lee.  

Direktiivi ülevõtmiseks vajaliku eelnõu koostamine on justiitsministeeriumis võtnud aega kaks aastat. Peamine muudatus seisneb selles, et karistusseadustik konkurentsikuriteo eest enam karistust ette ei näe, selle asemele peaks tekkima täiesti uus menetlusliik haldustrahvidena.

Lahkuv justiitsminister Lea Danilson-Järg (Isamaa) tutvustas valminud eelnõu valitsuskabinetile detsembris.

"See mõningal määral tekitas küsimusi, et võib-olla siiski mingisugused rikkumised peaksid jääma ka nii-öelda karistusõiguse mõttes karistatavaks, mitte haldustrahvina," ütles Danilson-Järg. "See eelnõu on täna olemas ja eks uus valitsus saab siis selle pinnalt edasi minna."

Konkurentsiõiguse advokaat, Ellex Raidla partner Martin Mäesalu leiab, et kuigi konkurentsivaldkond vajab tugevdamist, ei ole haldustrahvid selleks õige vahend.

"Eesti õigus senimaani ei tunne sellist haldustrahvi menetlust ja haldustrahvi eelnõu. /---/ Küsimus on, kas nüüd on õige aeg selle kiirkorras tekitamiseks," sõnas ta. "Siis ilmselt järgmised kaks kuni viis aastat me ei vaidle mitte selle üle, kas mingi trahv oli sisuliselt õige või vale, vaid me vaidleme menetluslike õiguste üle – kas oli õige mingit läbiotsimist läbi viia ja kas on õigus sellise tõendi kasutamiseks ja nõnda edasi," ütles Mäesalu.

Mäesalu hinnangul võiks konkurentsikuritegusid karistada hoopis väärteo korras, mille reeglistik vajaks vaid pisut täiendust.

Pärn-Lee loetleb aga hulga väärteomenetluse puudusi, alates sellest, et see ei võimalda trahvida avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid ega pane ettevõtetele kuritegude avastamisele kaasaaitamise kohustust. "Väärteomenetluse rakendamine kriminaalmenetluse asemel on minu arust selline vihma käest räästa alla minek," sõnas ta.