Riigikogul oli konkurentsiseaduse muudatustega tuli takus, sest direktiiv ootas vastuvõtmist juba 2021. aasta veebruarist ning tänavu jaanuaris jõustunud kohtuotsusega määras Euroopa Komisjon Eestile konkurentsidirektiivi üle võtmata jätmise eest 400 000 eurot trahvi, lisaks veel 3000 eurot iga üle aja läinud päeva eest.

Teisipäeval võttiski riigikogu lõpuks uue seaduse vastu. Selle kohaselt hakatakse konkurentsirikkumiste eest karistama väärteomenetluses, ehkki esialgne eelnõu, mille asjus toona veel Kaja Kallase juhitud Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide koalitsioon eelmise aasta alguses kokkuleppe sõlmis, nägi selleks puhuks ette haldusmenetlust.

Valitsusest 2024. aasta veebruaris riigikokku saadetud eelnõu oleks tekitanud uue menetlusliigi – trahviga lõppeva haldusmenetluse.

Mullu aprillis läbis eelnõu riigikogus esimese lugemise, kuid juulis vahetus valitsus ja ehkki koalitsioonierakonnad jäid samaks, liikus justiitsministri portfell Eesti 200 kätte ning uus justiitsminister Liisa Pakosta otsustas eelnõule pidurit tõmmata: nimelt pidas ta vajalikuks, et rikkumisi tuleks menetleda väärteo-, mitte haldusmenetlusena.

Muudatus ei sobinud aga sotsiaaldemokraatidele. Majanduskomisjoni liige Jaak Aab (SDE) põhjendas tänavu märtsis, et Pakosta välja pakutud lahendus suurendaks halduskoormust ja toidaks pigem advokaate, kes saavad võimaluse lõputult vaidlustusi esitada. Ta märkis, et Eestis ei toimi konkurents ja järelevalve ning tagajärjeks on kõrged hinnad valdkondades, kus üksikud ettevõtjad hindu dikteerivad.

Pakosta ütles aga, et karistama ei tohiks tormata uisapäisa ning sellele peaks eelnema põhjalik läbimõtlemine. Väärteomenetlust pidas Pakosta sobilikuks, põhjendades, et see on kõige lihtsam, kiirem, tõhusam ja kõige kiiremini õiglast konkurentsi tagav viis asju ajada, seda nii riigi kui ka tarbijate jaoks.

Tänavu märtsis teataski Reformierakonna ja Eesti 200 uus koalitsioon, et pärast sotside valitsusest kõrvaldamist saab konkurentsiseaduse kiiresti vastu võtta ning edasi minnakse just väärteomenetlusega ehk Pakosta välja käidud variandiga. Väärteomenetlust on toetanud ka õiguskantsler ja ettevõtlusorganisatsioonid, keda nõustab advokaadibüroo Sorainen.

Konkurentsiameti juht Evelin Pärn-Lee saatis tänavu mais uue eelnõu kohta riigikogule seisukoha, kus märkis, et kui küsida, kas sellega muutub konkurentsijärelevalve tänasega võrreldes paremaks, siis konkurentsiametil puudub selles veendumus. Vastupidi, menetluste paljusus suureneb ning edaspidi on erinevad menetlused koondumiste kontrolli järelevalves ja keelatud kokkulepete või turgu valitseva seisundi kuritarvitamise järelevalves. 

Konkurentsiameti hinnangul muudab eelnõu konkurentsiseaduse ja selle rakendamise märksa ebaselgemaks, aeganõudvamaks ja kindlasti kulukamaks. Samuti kahtles amet, kas eelnõu on direktiivi nõuetega kooskõlas.

2023. aastal tõi Lee-Pärn välja, et Eesti torkab Euroopa liidus silma sellega, et siin pole tuvastatud kartelle, ehkki nii Lätis, Leedus kui ka Soomes on seda tehtud. Ta märkis, et naabritega võrreldes jääb mulje, nagu Eestis ei olekski konkurentsi kahjustavaid tegevusi või siis neid ei avastataks.

Eesti 200 liige Marek Reinaas ütles teisipäeval riigikogus, et seaduse eesmärk vastab absoluutselt erakonna maailmavaatele ja nägemusele turumajandusest.

Küll aga on Reinaasa hinnangul maailmavaate küsimus, kas pidada kõige tähtsamaks karistamist või seda, et asjad paneb paika vaba turumajandus. Reinaasa sõnul tuleb mittetoimiva konkurentsiga turuolukord muuta esmalt toimiva konkurentsiga turuolukorraks ning alles pärast seda vaadata, kas kedagi on tarvis karistada või mitte.

Jaak Aab ütles riigikogu istungil, et Eestis on oluliste kaupade ja teenuste puhul konkurents piiratud ning seetõttu on nende hinnad ebamõistlikult kõrged, samas on turgu valdavate ettevõtete kasumid ebamõistlikult suured, eriti siinset väikest turumahtu arvestades. Tema hinnangul olnuks seaduse eelmine variant olnud märksa tõhusam.

Justiits- ja digiministeerium teatas pärast seaduse vastuvõtmist, et sellega tugevdatakse ausat ja läbipaistavat ettevõtluskeskkonda, parandatakse konkurentsijärelevalve tõhusust ning tagatakse tarbijale paremad valikuvõimalused ja õiglasem hind. Pakosta nimetas seaduse vastuvõtmist tähtsaks õiguspoliitiliseks verstapostiks.

Samas kirjutas Eesti Ekspress esmaspäeval, et konkurentsiseaduse aruteludega on kaasnenud erakordne survekampaania suurärimees Margus Linnamäe huvides ning poliitikutele lähenemisel on kasutatud ka ärimehele kuuluvat Postimeest.

Ka sotside esimees ja endine siseminister Lauri Läänemets kinnitas, et sotside seisukohti püüti tema nõuniku survestamise kaudu mõjutada.

Väljaande andmetel on mitmed poliitikud konkurentsiseaduse suunalise jõulise lobitöö tõttu suhelnud õiguskaitseasutustega ning agressiivsest lobist rääkisid Ekspressile ka mitmed erialaspetsialistid ja poliitikud, kes on konkurentsiseaduse muutmisega kokku puutunud.

Eelmisel nädalal, kui opositsioon algatas Pakosta umbusaldamise, ütles Läänemets, et ootamatult tehtud kannapööre konkurentsiseaduse menetlusel kaitseb kitsaid ärihuve ega toeta ausat ettevõtluskeskkonda.

Justiitsministeeriumi teatel annavad värsked seadusemuudatused konkurentsiametile mitmeid lisavõimalusi turul ausa konkurentsi järele valvamiseks ning laiad volitused suunata ettevõtjaid äri ajama ausa konkurentsi reegleid arvestades. See aitab vähendada monopolide mõju ja soodustab väiksemate ettevõtjate ligipääsu turule.

Väärteomenetluses konkurentsirikkumistega tegelemisel saab justiitministeeriumi kinnitusel määrata Euroopa Liidu nõudeid järgides konkurentsirikkumiste eest mõjusaid rahatrahve. Karistamise jätmine väärteomenetluse raamistikku aitab tagada õigusselguse ja parema põhiõiguste kaitse.

Ministeerium tõi välja, et ka muud EL-i õiguse alusel Eesti õigusesse üle võetud rahatrahvid on üle võetud just väärtegudena.

Riigikogus toetas konkurentsiseaduse muutmist 66 saadikut, vastu oli 16 ja erapooletuks ei jäänud keegi.