Kiirabi on ootevalmis 107 kohas üle Läti, brigaade on 195. Statistika näitab, et Riias jõutakse vajadusel patsiendini keskmiselt 12 ja maal 18 minutiga. Vaadates, kui kaugel on haiglad patsiendist ja kui kiiresti areneb tasuline meditsiin, võiks see tähendada kiirabile koormuse kasvu, kuid tegelikult on väljakutseid jäänud vähemaks ja ligi pooltel juhtudel on olnud tarvis patsient ka haiglasse toimetada.

"2018. aastal välja töötatud plaan nägi ette brigaadide arvu suurendamist just maapiirkondades, et tagada kiire kohalejõudmine. Brigaadide paiknemine on otseselt seotud haiglate asukohaga. Praegu väideldakse Lätis jälle, kas saab haiglate tegevust veel efektiivsemaks muuta. See võib tähendada, et osa tervishoiuasutustest ei paku enam erakorralise meditsiini teenust kõigil erialadel. See tekitab ka meile väljakutse brigaadivõrku laiendada," ütles Läti erakorralise meditsiini teenistuse direktor Liene Cipule.

Kui häirekeskuse dispetšeriga tekivad erimeelsused, kas brigaadi saata või mitte, on võimalik endal maksta kiirabi väljasõidu eest 72 eurot, kui vaba autot parasjagu on. Kuid tasulise kiirabiteenuse soovijaid on jäänud vähemaks ja see pole ka erakorralise meditsiini teenistuse eesmärk.

"Tasuline kiirabiteenus on pigem ühiskonda distsiplineeriv ettevõtmine, mitte viis kaasata erakorralisse meditsiiniteenistusse rohkem raha. See töötab. Viimastel aastatel on meil õnnestunud vähendada 25 protsenti väljakutsete arvu. See on väga oluline näitaja," rääkis Cipule.

Kui kiiresti jõuab kiirabi oma patsiendini, see on Lätis olnud pikka aega põhiteema. Kuid kiirabi mured on vaid osa kogu tervishoiusüsteemi rahastamise probleemidest.

Lätlased on katsetanud erinevaid tervisekindlustuse võimalusi, kuid uus koalitsioon leiab, et tuleb tõsta sotsiaalmaksust tervishoiule suunatavat osa.

"Tervishoiule suunatav osa sotsiaalmaksust peaks olema palju suurem kui praegune üks protsent. See ei võimalda meditsiinisüsteemi küll kuidagi arendada. Eestis saab tervishoid 13 protsenti sellest maksust ja see võimaldab hoopis teist kvaliteeditaset ja ka stabiilsust," sõnas Läti terviseminister Liga Mengelsone.

Läti suunab tervishoidu tänavu 1,6 miljardit eurot. See summa on vähenenud, sest koroonaaegseid toetusi enam ei maksta.