Mõte tekkis Isamaal eelmisel aastal, kui valitsuses tehti otsus minna üle eestikeelsele õppele, ütles rus.err.ee-le Tallinna linnavolikogu Isamaa fraktsiooni esimees Karl Sander Kase.

"Tallinnas kannab viis kooli nime "vene", mis väidetavalt viitab venekeelse hariduse pakkumisele. Nimemuutusega soovitakse toetada üleminekut eestikeelsele õppele," ütles Kase, ning lisas, et seda ei tehta Venemaa praeguse poliitika kontekstis.

Tallinnas on sõna "vene" viie kooli nimes: Haabersti vene gümnaasium, Tallinna Linnamäe vene lütseum, Lasnamäe vene gümnaasium, Tallinna Õismäe vene gümnaasium ja Tallinna Kesklinna vene gümnaasium.

Tallinna linnavolikogu Keskfraktsiooni liige ja Lasnamäe vene gümnaasiumi direktor Andrey Kante pidas Isamaa ettepanekut arusaamatuks.

"Seda teemat on väga raske kommenteerida. Hiljuti toimus hariduskomisjoni koosolek, kus me üldse ei saanud aru, mis selle algatuse eesmärk oli. Projekti arendaja usub, et see aitab kaasa üleminekul eesti õppekeelele, aga ei ütle, kuidas täpselt. Kui algatajad usuvad, et märgi vahetus kuidagi aitab, siis see devalveerib kõike, ka eelmainitud reformi," rääkis Kante.

Kase sõnul võiks nende koolide nimed muutuda järgmise õppeaasta algusest.

"Eesti koolid on väga autonoomsed. Vajadusel saavad nad ise ümbernimetamise otsuseid teha ja oma ettepanekuid linnavõimudele esitada. Seda, et linn oleks koolidel seda tegemast takistanud, pole kordagi juhtunud. Koolidel on võimalik otsuseid langetada ka ilma poliitikute juhisteta, kes ilmselt ei saa päris täpselt aru, mida nad teevad," rääkis Kante.

Isamaa eelnõu näeb ette, et luuakse koolide ümbernimetamise komisjon, kuhu kuuluksid linna, koolide hoolekogude ja haridusministeeriumi esindajad.

Linnavalitsus algatust ei toeta

Tallinna haridusvaldkonna abilinnapea Vadim Belobrovtsev (Keskerakond) on Isamaa algatuse suhtes skeptiline.

"See on järjekordne näide etniliste pingete tekitamise katsest. Näeme, kuidas kõik, mis on seotud sõnaga "vene", tekitab selles erakonnas negatiivseid emotsioone. Kogu see koolide ümbernimetamise idee tundub mulle algusest peale hullumeelne. On olemas linnavolikogu korraldus, mille kohaselt võib asutuse nime muuta, kui selle funktsioonid või teenused muutuvad. Koolide puhul jäävad nende funktsioonid ja teenused samaks," märkis Belobrovtsev.

Kui koolid ise tahaksid nimesid muuta, siis Belobrovtsevi sõnul võiks seda arutada.

"Ja veel üks asi. Kui tuleme tagasi sõna "vene" kasutamise juurde nimedes, siis igal juhul õpetatakse nendes koolides peamiselt vene emakeelega lapsi. Haridus neis koolides pärast 2024. aastat, mil algab üleminek eesti õppekeelele, jääb teatud määral venekeelseks veel paljudeks aastateks. Seetõttu ei lähe nende praegused nimed vastuollu nende teenuste ja funktsioonidega, mida need koolid pakuvad. Selliseid asju ei tehta kiirustades ja käsu korras," lausus Belobrovtsev.