Tartlane Kuldar kõnnib oma korterist aiamaalapini 10 minutit. Renti maksab ta selle maatüki eest 50 eurot aastas. Lisaks peenrakastidele on ta siia ehitanud ka kasvuhoone, tööriistakuuri ning wc.

"See on linnainimesele ainukene võimalus maandada ennast. Muidugi on linnas ka väga toredaid üritusi. Aga see on selline koht kuhu tulla ja suhelda inimestega," rääkis Kuldar.

Suur osa Jaamamõisa Aia ligi 130 aednikust on ümber kolinud endisest Hiinalinnast, mida tee-ehituse tõttu likvideeritakse. Kuna aiandushuvilisi Jaamamõisa ning Annelinna piirkonnast tuleb aina juurde, sai MTÜ linnalt nüüd juurde veel ühe 5000 ruutmeetrise maatüki.

Kuigi maad on vaja veel ette valmistada ja puhastada, on juba 21 maalappi broneeritud.

"Kõigile sai öeldud, et tegelikult all on vana veneaegne prügimägi. Koristada on seda suht võimatu ära, peenrakastid maa peale, muld vedada," rääkis Jaamamõisa ajad juhatuse liige Gunnar Zupsmann.

"Inimesed teavad, mis neid ees ootab, aga aiamaa lapid on kõik juba ära antud. Omanikud on olemas, kes tahavad saada, keegi ei karda seda," rääkis Zupsmann.

Tartus on veel mitmeid sarnase süsteemiga linnaaedu. Jaamamõisast kaugel pole ka Maheaed, mis on samuti huviliste arvu kasvu tõttu laienemas.

"Maheaias ei tohi nii palju ehitada. Meil tuldi vanast Hiinalinnast, nemad on harjunud oma putkade ja majakestega. Nemad ei saa teisiti, pidi neil ka lubama, et saaks jätkata. Vana Hiinalinna järg on siin," ütles Zupsmann.

Kuldar käib aias pea iga päev. "Kõigepealt tuleb õunapuude ülemised oksad ära lõigata, ära valgendada ja lubjata. Siis vett hakata koguma kasvuhooneks. Nii et täitsa vahva," kirjeldas ta.