Euroopa Liidu riigid kokku on Ukrainale andnud abi umbes 55 miljardi euro jagu, selgub Kieli Maailmajanduse Instituudi jaanuari andmetest. Võrdluseks, Bruegeli mõttekoja teadurid on välja arvutanud, et Euroopa Liidu riigid on energiakriisi leevendamiseks kulutanud üle 650 miljardi euro.

Näiteks panustas Saksamaa energiakriisis toetustele üle 260 miljardi euro ehk 7,4 protsenti riigi SKT-st. Ukraina abistamiseks on sakslased kulutanud vaid 0,4 protsenti SKT-st. Sinna juurde võib arvestada, et pandeemiast taastumiseks loodud Euroopa Liidu taasterahastu suurus on veel 750 miljardit eurot.

Seda raha kulutatakse küll mitu aastat ning ka sõjaeelne Ukraina rahvaarv oli Euroopa Liidu rahvaarvust kümme korda väiksem, kuid ikka saaksid Euroopa riigid soovi korral Ukrainat aidata oluliselt rohkem, ütles julgeolekuekspert Meelis Oidsalu.

"Kui me vaatame ka lihtsalt sõjalise abi mahtu, mida Euroopa on andnud paarikümne miljardi tuuris ja USA märkimisväärselt, kaks korda, rohkem. Ka lihtsalt sõjalisi investeeringuid võrreldes. Afganistani pani USA valitsus igal aastal kuskil 100 miljardit eurot. 2,3 triljonit dollarit maeti sinna kogu kahekümne aasta jooksul. Teiste sõdadega võrreldes on meil endiselt siin proportsiooni probleem olemas," rääkis Oidsalu.

Kui kogu Euroopa Liit järgiks Eesti eeskuju ning panustaks ühe protsendi SKT-st, tähendaks see Ukraina aitamist 150 miljardi euroga. Oidsalu tõdes, et nakkushaiguse levik ning kõrged energiahinnad on mured, mida tajuti igal pool Euroopas otseselt. Sõda jääb samas ka praegu osale riikidest kaugeks.

"Ukrainas surevad tuhanded inimesed. See sõda määrab meie tulevast julgeolekuarhitektuuri ja ka tulevast majandusruumi võib-olla rohkem, kui me täna sellest räägime. Just sellepärast tuleks anda Ukrainale kõik abi, mis vajalik. See sõda, ma meenutaks, ei toimu Ameerika mandril, see toimub Euroopas. Euroopa peab võtma siin natuke rohkem omaniku rolli," leiab Oidsalu.

Siiski on paljud Euroopa Liidu riikide juhid lubanud Ukrainale järjepidevat toetust ehk aja peale võiks Euroopa panus kasvada. Kuid lisaks Ukraina kaitsmisel peab mõtlema ka Ukraina ülesehitamisele. Selleks kulub Oidsalu sõnul hinnanguliselt pool triljonit eurot, millest Euroopa Liit oli jaanuariks lubanud vaid 20 miljardit eurot. Selle summa lõpust on null puudu, ütles Oidsalu.