Möödunud nädalal avaldas L'Express n-ö luurajate edetabeli.

Tabeli esiviisiku moodustavad Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland, Ukraina ja Saksamaa.

Eesti on kaheksandal kohal, Leedu 18. ning Läti 21. kohal. Null punkti ehk tabelist üldse välja jäid Ungari, Bulgaaria ja Slovakkia.  

Punkte jagati nii, et 60-liikmelise žürii iga liige valis viis parimat luureteenistust, mis said vastavalt kohale punkte ühest viieni. Hindajad olid endised või praegused luureametnikud 25-st riigist.

Julgeolekuekspert Meelis Oidsalu märkis, et sellisel viisil tabeli moodustamine võib tuua moonutusi.

"Varem ei ole luureprofessionaalid ise nii –  küll subjektiivselt, aga ikkagi arvulisi hindeid andes – teineteise tööd hinnanud. Uudisväärtus on seal kindlasti, aga küsitletute valim, 60 inimest, on piisavalt väike, et sinna mahuks ka juhuslikke moonutusi," ütles Oidsalu. 

Ta rõhutas, et tegemist on maineuuringuga, mis mõõdab seda, kuivõrd Euroopa luurekolleegid üksteist hindavad. "Nende vaade on oluline, sest nemad sisuliselt teavad enam-vähem, milline info on luure mõttes väärtuslik või mitte," lausus Oidsalu.

Küll aga on tabelist puudu luureasutuste klientide ehk valitsuste ja kaitsevägede hinnang.

"Mingid asjad, mis luurajatele endile võivad tunduda ägedad või keerulised, ei pruugi luurekliendi väga suurt väärtust omada. See vaade oleks võinud seal juures olla. Üldiselt ma arvan, et julgeolekuvaldkonna läbipaistvusele annab see uuring ikkagi midagi juurde," leidis Oidsalu.

Tabeli tipus olid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Holland.

Oidsalu sõnul peegeldab selline järjestus luure rahastust.

"Briti luuresüsteem on väga hästi rahastatud. Nende luurekogukonna eelarve on kuskil viis miljardit eurot finantsaasta peale. Balti riigid peavad hakkama saama mõnekümne miljoniga asutuse kohta. Selles vaates lihtsalt raha annab suuremad võimed," ütles Oidsalu. 

Eesti sai luureekspertidelt kokku 27 punkti, millega teenis tabelis kaheksanda koha.

Uuringus hinnatakse kõrgelt Eesti kübervõimekust ja avatud andmetel põhinevat luuret. Samuti kiidetakse välisluureameti aastaraamatutes esitatud hinnanguid Venemaa kohta.

Eesti luure on Oidsalu sõnul väga hea mainega.

"Alati ei pruugi see olla põhjendatud, aga see on kindlasti väärtus Eesti jaoks. Ma arvan, et kõikide Balti riikide luureasutuste, kui me räägime välisluuretest, probleemiks on pigem see, kui palju nad ise suudavad reaalselt infot koguda. Analüüsivõimet Eesti luure puhul hinnatakse. Küsimus on aga selles, et pärast Ukraina sõja algust on turule tulnud terve mõttekodade laviin. Need mõttekojad on varem ka seal olnud, aga nad on hakanud ise avalike allikate luuret koguma, kuna on hakanud arenema kommertsalustel kosmoseluure," sõnas Oidsalu.

Ta nentis, et see analüütiline funktsioon, mida välisluure Balti riikides on harjunud tavapäraselt täitma, ei anna enam nii palju lisaväärtust. "Tuleb üha rohkem mõelda, kuidas infot koguda ja kuidas analüüs tehisaru võimaluste raames hoopis uuele tasemele viia. Need asjad vajavad kindlasti kriitilist läbivaatamist ka Eesti puhul."

Oidsalu täheldas, et Eesti puhul jäi sellest uuringust ebaõiglaselt välja kaitsepolitseiamet ehk kapo. "Minu hinnangul on Eesti vastuluure tugevam kui välisluure. Meie nii-öelda tabavusprotsent igasuguste reeturite ja sabotööride osas on Euroopa parim, statistika on Euroopa parim," rõhutas ta.

Oidsalule jäi silma, et Saksa välisluureteenistus BND on tabelis viiendal kohal, ehkki tema hinnangul on tegemist on väga ebaefektiivse asutusega.

"Seal rahaprobleemi ei ole – eelmise aasta eelarve oli üle miljardi euro –, aga ka L'Expressi uurimuses toodi välja, et näiteks ainult kaks protsenti terrorihoiatustest tuleb Saksa luurelt endalt. Enamiku annab CIA Saksa valitsusele. Seal on see efektiivsuse probleem ikka väga suur ja pikka aega nad keeldusid välisoperatsioone üldse tegemast," ütles Oidsalu.

BND kõrge koht näitab tema hinnangul ebaadekvaatsust. Enne Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse hindasid nii Saksa luure, et sõda ei tule. "Nii nagu ka Prantsuse ja Hollandi luure, raiusid nad raudselt, et nende allikad Moskvas ütlevad, et mingit sõda ei tule. Ehk siis keegi Moskvas mängis nendega topeltmängu ja hanitas neid," lausus ta.

Kuigi Läti on tabeli põhjas, ei tasu lõunanaabreid materdada, rõhutas Oidsalu.

"Läti sai ikkagi ühe punkti erinevalt näiteks Bulgaariast, Ungarist või Slovakkiast. See hindamisloogika eeldab, et üks hindajatest paigutas Läti ikkagi Euroopas esiviisikusse, mis ei ole ju tegelikult halb tulemus. See hindamismetoodika ise natukene moonutab pilti, seega ei ole meil mingit põhjust üleolevalt Läti peale näidata," lausus ta.

Tabelis neljandal kohal oleva Ukraina kohta kirjutab leht, et riigi luuret mõjutavad eelkõige CIA ja KGB – CIA on alates 2014. aastast toetaja ning KGB-lt olevat Kiievi luureteenistus teatud mentaliteedi pärinud.

"Kindlasti on seal ka arenguruumi, sest Ukraina sõjaväeluuret, nagu ka Ukraina sõjaväge, kummitab ühest küljest ikkagi Nõukogude taak ja asjaolu, et paljud inimesed on Nõukogude või Vene süsteemis saanud oma sõjaväelise väljaõppe," ütles Oidsalu.

Ukraina luure puhul hindavad kolleegid aga nii-öelda mossadistumist – viide Iisraeli luureteenistusele Mossad – ehk seda, et luure suudab efektiivselt erioperatsioone läbi viia. Näiteks 2024. aastal pani Iisraeli luureasutus terrorirühmituse Hezbollah' piiparid plahvatama.

Sellist luure arengut peab Oidsalu Ukraina puhul üllatavaks.

"Me ei pea seda väga lääneliku luure traditsiooni osaks. Samas peavad sõja korral ka Balti riigid ja NATO olema valmis sellisteks täppiserioperatsioonideks agressori vastu tema enda tagalas. Seal mängib luure hangitav info ja pealtkuulatud vastase kommunikatsioon kindlasti väga suurt rolli," lisas ta.

Oidsalu selgitas, et luure ei ole traditsiooniliselt mõeldud vastase otseselt hävitamiseks, vaid luure peab eelkõige andma sihtmärgid ja suutma ette valmistada mõned viisid, kuidas vastase juhtimissüsteemi ja kõige hellemaid kohti rünnata.

"Luure peamine ülesanne on öelda, mis need hellad kohad on, kus see mõju oleks ebaproportsionaalselt suur. Luure iseenesest ei pea neutraliseerima vastaseid," ütles ta.

Euroopa riikide järjestus uuringu järgi: 1. Ühendkuningriik, 2. Prantsusmaa, 3. Holland, 4. Ukraina, 5. Saksamaa, 6. Rootsi, 7. Norra, 8. Eesti, 9. Poola, 10. Taani, 11. Rumeenia, 12. Hispaania, 13.–14. kohta jagavad Soome ja Šveits, 15.–17. kohta jagavad Itaalia, Belgia ja Tšehhi, 18. Leedu, 19. Portugal, 20. Austria ja 21. Läti.

Ungari, Bulgaaria ja Slovakkia ei saanud uuringus ühtegi punkti.