Teema, mille üle vaidlust Euroopa Ülemkogul neljapäeval kindlasti ei soovita, on sisepõlemismootorite keelustamine aastast 2035. Tõenäoliselt sel teemal räägitakse, ent vaidluseks ei lähe, kui just Itaalia peaminister Giorgia Meloni ei soovi märki maha panna ja sisepoliitiliste punktide nimel näidata, et just tema on kõige kangem fossiilkütustel töötavate mootorite kaitsja.

Selle suhtes on tekkinud kahtlus, sest Brüsselis peetakse suurimaks bensiinifänniks Saksamaa rahandusministrit Christian Lindnerit. Itaalia valitsus üritab aga Roomas iga hinna eest väita, et nemad on sisepõlemismootorite keelu blokeerinud. Seda mõõduvõttu soovivad liidrid igatahes vältida.

Kuid majandusteemad on selle ülemkogu keskmes igal juhul, sest juttu tuleb Euroopa konkurentsivõimest ehk antud juhul riigiabireeglitest. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen suutis kaks nädalat tagasi sõlmida ameeriklastega kokkuleppe, et USA inflatsiooni vähendamise seadusega siinset rohetööstust ei tapetaks.

Nüüd on vaja paika panna pikaajalisem vaade. Euroopa Liit on viimastel kümnenditel jäänud majandusküsimustes Hiina ja USA varju ning aeg on seegi mootor jälle käima tõmmata. Seepärast räägitakse neljapäeva õhtul lisaks kaubandussuhetest.

Puudutamata ei jää ka probleemid panganduses. Reede hommikul toimub eurogruppi kohtumine, kus Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde olukorrast põhjaliku ülevaate annab. Arutelu tuleb ilmselt pikk, kuid see ei tähenda, et meil oleks kriis, ütles neljapäeval selle kohta üks kõrge Euroopa Liidu ametnik. Ilmselt on liidritel lihtsalt palju küsimusi.

Ja loomulikult räägitakse Ukrainast, mille president Volodõmõr Zelenski videopöördumise teeb. Ilmselt tänab ta Eestit õnnestunud mürskude ühishanke eest, mis on palju kiitust pälvinud ka diplomaatide seas Brüsselis. Euroopa riigijuhtidelt ootaks nüüd aga järgmisi sarnaseid ja veelgi suuremaid hankeid.