Sakslaste soov toota ka pärast 2035. aastat sisepõlemismootoriga autosid ei tähenda Saksamaa hilist ülestõusu kokku lepitud rohepöörde vastu. Selge on, et bensiini ja diisliga sõitvaid autosid pärast 2035. aastat Euroopas enam ei toodeta.

Vaidlus käib uue kütuse üle, mis süsinikuneutraalsena võimaldaks sisepõlemismootorit edasi kasutada. Selliseid kütuseid veel olemas pole ning nende süsinikuneutraalsus pole teoreetiliselt üheselt selge.

Sünteetilist kütust, mida nimetatakse ka e-kütuseks, toodetakse juba kinni püütud süsinikust ja taastuvenergiast toodetud vesinikust. Sellist kütust kasutaval sisepõlemismootoriga autol on küll süsinikuheide, aga kuna uut süsinikku juurde ei paisata, saab tõlgendada, et autosõit sellise kütusega on süsinikuneutraalne.

Praegu e-kütust praktiliselt veel ei toodeta. Ainsa investeeringu on teinud Porsche Tšiili ettevõttesse High Innovative Fuels, mis alustas testkoguste tootmist eelmise aasta detsembris. Üks Norra firma plaanib aastaks 2026 toota 25 miljonit liitrit e-kütust. Kuid selle kütuse koostis on teistsugune, see on kasutamiseks lennukites, mitte sisepõlemismootoriga autodes. 

Elektriautode tootjad hindavad, et e-kütustega autode turuosa saaks aastal 2035 olla kõige rohkem kaks protsenti. Kuna lennukite ja laevade jaoks ei ole seni siiski toimivat alternatiivi e-kütustele, lubab see siiski eeldada oluliselt suurema mahuga tootmist tulevikus.

Mitmed riigid on olnud pahased, et sakslased "ärkasid" alles siis, kui sisepõlemismootoriga autode tootmise lõpetamise otsus oli nii liikmesriikide kui ka parlamendi poolt juba tehtud ja jäänud oli pigem formaalne lõplik heakskiit. Eriti EL-i rohereformide vedaja Prantsusmaa, kus panus on tehtud elektriautodele, aga samuti Hispaania, Belgia ja Skandinaavia riigid. Frustreerunud on ka Euroopa Komisjon, sest otsuse heakskiitmine on hetkeseisuga teadmata ajaks edasi lükatud ja sakslaste otsus mõjutab ka teisi "Eesmärk 55" eelnõusid.

Tšehhid on sakslastega samu argumente kasutanud veokite kütuste direktiivi puhul. Ohtlike kemikaalide regulatsiooni muutmine, mis oleks tööstuse kliimaambitsiooni suurendanud, on edasi lükatud aasta lõppu. Kevadel seisab ees heitkogustega kauplemise süsteemi (ETSi) eelnõu uuendamine, kus ka Eestil on oma huvid. Kas läbirääkimistel õnnestub komisjonil seni plaanitud tulemuseni jõuda, on nüüd ebaselgem. Nii on sakslaste otsus toonud kaasa ahelreaktsiooni, mida ei oodanud ka sakslased ise.

Saksamaa samm on loomulikult seotud sisepoliitikaga ja majanduslike huvidega. Saksa autotööstus annab tööd 800 000 inimesele. Prantslaste soov ja otsus panna kogu panus elektriautodele ja kiiresti tootmine ümber kujundada tähendab ettevõtetele, et muutub kogu tootmisprotsess ja muutuvad tarneahelad. See mõjutab lisaks autotootjatele ka kõiki neid väiksemaid ettevõtteid, mis toodavad sisepõlemismootoriga autode erinevaid detaile ja komponente.

Ei saa öelda, et sakslaste otsus tuli täiesti ootamatult. Kogu "Eesmärk 55" pakett võetakse vastu tingimusega, et komisjon koostab regulaarselt ülevaate eesmärkide täitmise seisust ning teeb ettepanekud kas eesmärkide kohandamiseks või uuteks meetmeteks, kui olukord on muutunud.

Juba enne Euroopa Parlamendiga läbirääkimiste algust lisati sakslaste nõudmisel sisepõlemismootoriga autode tootmise lõpetavale eelnõule juriidiliselt mittesiduv klausel, et komisjoni esimese ülevaatuse käigus tuleb komisjon e-kütuste teema juurde tagasi. Vahepeal läks siseriiklik surve nii suureks, et Saksamaa nõuab nüüd otsuse heakskiitmise tingimusena komisjonilt kohe konkreetset plaani, kuidas e-kütuste teema lahendatakse.

Sakslastele piisaks komisjoni juriidiliselt siduvast plaanist, kuidas e-kütustega edasi tegeletakse. Riikide ja parlamendi just lõppenud läbirääkimisi pole vaja uuesti avada. Üks lahendus on e-kütuste lisamine samasse direktiivi hiljem, teine eraldi eelnõu. Pole selge, kas selline siduv plaan sobib enamusele riikidest. Elektriautode toetajad näevad, et e-kütustega tegelemine on kattevarjuks vajalike muutuste edasilükkamisele ja sisepõlemismootoritega vanamoodi jätkamisele.

Tekkinud arutelu ei peaks võtma ülemäära traagiliselt. See näitab, et Euroopa Liidus teevad otsuseid jätkuvalt riigid, mitte Euroopa Komisjon ja "eurobürokraadid". Viimane on plaat, mida ka Eestis kahjuks üha rohkem mängitakse. Otsuseid ei saa blokeerida üksinda, see halvaks kogu Euroopa Liidu otsustamise.

Aga kui blokeeriv vähemus (vähemalt neli riiki, mis esindavad 35 protsenti EL-i elanikkonnast) on otsuse vastu, siis seda vastu ei võeta. Euroopa Komisjon ei tööta ühtegi eelnõu välja oma suva järgi, selleks on komisjonile ülesande andnud liikmesriigid ja ilma 65 protsenti EL-i elanikkonna toetuseta otsuseid ei tehta. 

Kui vaatame ette Eestis kriitikat saanud ETSi reformile, siis selle muutmise jaoks on vaja laiapõhjalist toetust, üksi oma mätta otsas istumine tulemust ei anna. Toetuse kogumisel tuleb arvestada, et "Eesmärk 55" eelnõude eesmärgid ei ole laest võetud, nagu viimastel nädalatel on üha häälekamalt proovitud väita.

Komisjon on koos riikidega kokku pannud eelnõude paketi, mis kõik kokku peaksid tagama 55-protsendilise süsinikuemissiooni vähendamise 2030. aastaks. Arusaadavalt tegelevad need valdkondadega, kus süsinikuheide on kõige suurem ja mis vajavadki suuri muutusi: energeetika, transport, tööstus, energiasääst hoonetes.

Kui mõni eelnõu jääb vastu võtmata või selle sisu oluliselt lahjendatakse, jääb süsiniku 55-protsendilise vähendamise eesmärgist puudu. Ja mõnes teises valdkonnas tuleb teha rohkem. Piltlikult öeldes, kui Eesti metsad suurte raiemahtude tõttu süsinikku siduda ei suuda, tuleb renoveerida rohkem maju või loobuda kiiremini fossiilkütustest.

Rohereformide väljakutse on see, et sageli ei ole lõplikud lahendused veel teada. Ei ole teada, kui konkurentsivõimelised uued tehnoloogiad turul on ja kui kiiresti muutused toimuvad. Konkreetsed eesmärgid pannakse paika, et anda ettevõtetele kindlus uutesse tehnoloogiatesse investeerimiseks. E-kütuste vaidlus näitab, et alati ei ole see lihtne ning erinevad riigid ja ettevõtted näevad lahendusi erinevalt.

Esmaspäeval saatsid 47 Euroopa suurt ettevõtet komisjonile kirja, milles soovivad sisepõlemismootoriga autode tootmise keelu kiiret jõustamist. Nende seas on Unilever, Ford, Volvo, energeetikahiiud Vattenfall ja Iberdrola.

Keegi, kõige vähem Saksamaa, ei sea kahtluse alla vajadust juba kaheksa aasta pärast süsinikuheidet 55 protsendi võrra vähendada.

Keit Kasemets on politoloog ja töötas aastatel 2016–2022 Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhina.