Neljapäeval protestis Prantsusmaal valitsuse pensionireformi vastu üle miljoni inimese, teatas Prantsusmaa siseministeerium. Samas ametiühinguliidu Confédération Générale du Travail (CGT) teatel osales protestidel kolm ja pool miljonit inimest, kellest ainuüksi Pariisi tänavatel oli 800 000 inimest. Protestide käigus toimus ka kokkupõrkeid protestijate ja politsei vahel, teatasid Prantsuse lehed Le Monde ja Le Figaro.

Protesti ajal blokeerisid õpilased ja üliõpilased ka mitmete koolide ja ülikoolide sissepääsud. Ulatusliku streigiga on liitunud töötajaid nii Prantsuse avalikust sektorist kui ka energia- ning transpordisektorist. Lorientis pandi põlema alaprefektuuri hoone ja kohalik politseijaoskond. Bordeaux's pandi põlema linnahalli esine veranda. Pariisis visati sisse äride aknaid, lükati ümber pargipinke ja rüüstati McDonaldsi kiirtoidurestoran. Politsei kasutas märatsejate vastu pisargaasi ja šokigranaate. Lille'is sai protestija visatud kivist kergelt vigastada linna politseiülem.

Ametiühingu CFDT peasekretär Laurent Berger mõistis neljapäeval toimunud protestijate rünnakud hukka, nimetades neid kohutavateks. Berger kritiseeris rünnakuid Prantsuse Vabariigi sümbolite pihta, kuna vägivald varjutab tema sõnul protesti sisu. Protestide käigus on reedehommikuse seisuga arreteeritud 437 inimest. Politsei teatel tuvastati ainuüksi Pariisis 903 põlengut, kus oli põlema pandud kas tänaval asuv mööbel või prügi. Lisaks sai protestide haldamise käigus 441 politseinikku viga.

Neljapäevaks olid protestid Emmanuel Macroni pensionireformi vastu kestnud üheksa päeva. Macron kritiseeris varem pensionireformi vastu olevaid ametiühinguid, kes ei pakkunud tema sõnul välja kompromissettepanekuid.

Protestide ägeduse üheks põhjuseks peetakse Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni otsust mitte esitada pensionireformi Prantsuse parlamendi alamkojas hääletusele, vaid suruda see läbi põhiseadusliku erivolituse abil. Macroni kriitikud nimetasid presidendi otsust hääletust vältida ebademokraatlikuks.

Emmanuel Macron kaitses kolmapäeval telepöördumises ebapopulaarset pensionireformi ning kinnitas: "Aga kui on valida lühiajaliste arvamusküsitluste ja riigi üldiste huvide vahel, siis valin ma riigi huvid". Pensionireformiga tõsteti pensioniiga riigis 62. eluaasta pealt 64. eluaastani. Veel enne 2010. aastat oli pensionile mineku iga Prantsusmaal 60 aastat, meenutas BBC.

Eraldiseisvalt sekkus Prantsuse politsei Le Havre'i lähistel TotalEnergiesi naftarafineerimise tehase töötajate protestiaktsiooni, likvideeris sealse protestijate blokaadi. Blokaad likvideeriti, et teised rafineerimistehase töötajad saaksid rafineerimistehasest kerosiini kätte.