Prantsusmaal puhkesid suured pensionireformi vastased meeleavaldused, kuna Macron otsustas tõsta pensioniiga 64. eluaastani. Macron kuulutas reformi välja juba kaks kuud tagasi, parlamendis puhkesid seetõttu tulised arutelud. Macron oli suurema osa ajast siis avalikust pildist kadunud, reformi teemal võttis siis kõige rohkem sõna peaminister Elisabeth Borne. 

Lõpuks kasutas Borne põhiseaduslikku võimalust, mida tuntakse artikkel 49/3 nime all. See võimaldas valitsusel suruda pensionireformi seadus läbi ilma hääletuseta alamkojas.  

Kolmapäeval tegi Macron telepöördumise ning kaitses oma valitsuse poliitikat. "Kui ma midagi kahetsen, siis seda, et me ei suutnud täpsemalt selgitada selle reformi vajalikkust," ütles Macron. 

"Ma ei taotle tagasivalimist. Põhiseadus välistab selle. Aga kui on valida lühiajaliste arvamusküsitluste ja riigi üldiste huvide vahel, siis valin ma riigi huvid," lisas Macron. 

Prantsusmaal jätkuvad pensionireformi vastased meeleavaldused. Prantsuse linnades puhkesid kokkupõrked protestijate ja politsei vahel. Macron võrdles protestijate kasutatavat vägivalda 2021. aasta 6. jaanuari Kapitooliumi rahutustega.

Macron kutsus pensionireformi vastu olevaid ametiühinguid üles dialoogile. Opositsioonisaadikud ja ametiühinguliidrid kritiseerisid aga Macroni viimast pöördumist. Riigi suurima ametiühingu CFDT juht Laurent Berger süüdistas Macroni valetamises. 

"Macron näitas üles põlgust miljonite protestivate inimeste vastu," teatas teise suure ametiühingu CGT juht Philippe Martinez.

Pühapäeval alustab Suurbritannia kuningas oma visiiti Prantsusmaale. Vasakpoolsed protestijad lubasid aga blokeerida ligipääsu Versailles' kuningapaleele, vahendas The Times.